Ta arvab, et tänapäeva tõlge, ennekõike proosatõlge, võib olla algtekstile sageli kahjustavaks tõlkimine on ennekõike tähenduse säilitamine; vaadeldes teksti moonutamise suundumusi, toob välja selle 12 erinevat viisi: 1. Ratsionaliseerimine hõlmab endas eeskätt lausestuse korrastamist vastavalt tõlkekeele reeglitele. Kuigi see on tõlkimisele ka olemuselt vajalik, on ratsionaliseerimisel oht, et lõhutakse proosatekstile iseloomulik "vormitus". 2. Selgitamine on ratsionaliseerimise loomulik tulem, mis taotlebki teataval tasemel selgust. See on tõlkimisele põhimõtteliselt loomuomane ja täidab ühest küljest tõlkimise ülimat funktsiooni - ilmutada originaali seni avastamata nüansse. Teisalt aga võib taoline selgitamine ka paljastada soovimatu - selle, mis oligi mõeldud varjule jääma. 3. Laiendamine on kahe eelneva suundumuse tagajärg. Ratsionaliseerimine ja selgitamine
laulu gregooriuse koraaliks ehk lauluks. Roomakatoliku kiriku jumalateenistuse tekste kantakse ette retsiteerides (st. kõnelähedaselt lauldes) või lauldes . Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub erinevaid esitusstiile ja lauluvorme. Gregooriuse koraal on ühehäälne, ladinakeelne palve- või kiidulaul. Seda esitas munkade koor. Meloodia on väikese ulatusega, monotoonne, olulisem on tekst. Kuna enamik greg. koraale on loodud proosatekstile, puudub kindel meetrum. Greg. koraal on olemuselt saateta laul, kuigi viimastel sajanditel, kui kaasa laulab ka kogudus, on seda hakatud toetama tagasihoidlike oreliakordidega. Gregooriuse laul on seotud kaht liiki liturgiaga: lihtne tunnipalvus (officium), mida peeti kaheksa korda päevas kindlatel tundidel, enamasti kloostrites ja missa – igapäevane peamine jumalateenistus (enamasti kirikus), mille ülesehitus on keerulisem ja seotud mitmete rituaalidega.
H) pantomiim- balletitaoline etendus, tants kujutab tegevust, koor laulab etenduse sisu. Muutus Rooma aja lõpu poole siivutuks. Keelatakse etendused ära. I)mis oli muusika eesmärk Vanas-Kreekas: puhastada keelt, meelt ja ravida haigusi. J)pillid- Keelpillid: kitara, lüüra, harf, barbiton, forminks, tibia. Puhkpillid: aulos, süürinks, Cornu, lituus. Löökpillid: krotola, kymbala, tympanon. 5. A)gregoriuse koraal- diatoomilistel helilaadidel põhinev 1-häälne, saateta, ladinakeelsele proosatekstile loodud katoliku kiriku laul. B)Ambriosuse hümnid- jumala/ pühaku auks lauldud laulud (piiskop Ambrosius järgi nimetatud ülistuslaulud. C)Neumad- erilised märgid, jooned , punktid, konksud, mis kirjutatakse lauluteksti kohale. Ei näita täpset kõrgust, vaid liikumise suunda. D)Guido Arezzost – ehk Guido Aretinus ehk Guido da Arezzo ehk Guido Monaco (991 või 992 – pärast 1033. aastat) oli keskaegne muusikateoreetik haritud vaimulik Itaalias
i) mis oli muusika eesmärk Vanas Kreekas: puhastada - keelt, meelt ja ravida haigusi. j) pillid - Keelpillid: kitara, lüüra, harf, barbiton, forminks, tibia Puhkpillid: aulos, süürinks, Cornu, lituus Löökpillid: krotola, kymbala, tympanon 2. Selgita keskaja kristlikku ja ilmalikku muusikat iseloomustavaid nähtusi: gregoriuse koraal - Gregoriuse koraal – diatoonilistel helilaadidel põhinev 1- häälne, saateta, ladinakeelsele proosatekstile loodud katoliku kiriku laul. Ambrosiuse hümnid - jumala/ pühaku auks lauldud laulud (piiskop Ambrosius järgi nimetatud ülistuslaulud ehk Ambrosiuse hümnid - 9 saj) neumad - erilised märgid, jooned , punktid, konksud, mis kirjutatakse lauluteksti kohale. Ei näita täpset kõrgust, vaid liikumise suunda. Varaseimad neumakirjanäited alles 8 sajandist Guido Arezzost - ehk Guido Aretinus ehk Guido da Arezzo ehk Guido Monaco (991 või 992 – pärast 1033
annaabi.ee 
