ning naaseb koju. · Põhiprobleemid: Keelatud vili on kõige magusam.Meri vaenlane või sõber?Küla peal on hea, aga kodus on veel parem. Millina on kooselu ilma armastuseta? 22. Peet Vallaku elu ja loomingu ülevaade Peet Vallak /Peeter Pedajas/ -- (1893-1959) proosa- ja näitekirjanik. Õppis kujutavat kunsti Pärnus, Tartus ja Peterburis, võttis osa Vabadussõjast. Koos Juhan Jaigiga oli 1920. aastate keskel eesti novelli peamiseks uuendajaks. Debüteeris ajakirjanduses proosapalade ja karikatuuridega (1908). Kunstihuvi arendas Vallaku pildilist nägemist ja detailimeelt kirjandusloomingus. Esimese raamatuna ilmus komöödia "Luupainajad" (1924, pseudonüüm Egon Närep). Teised näidendid jäid käsikirja. Viljakas periood Vallaku novelliloomingus algas 1920. aastast. Suur osa sellest jõudis kogudesse "Must rist" (1925), "Epp Pillarpardi Punjaba potitehas" (1925), "Ajude mäss" (1926) ja "Relvad vastamisi" (1929). Vallaku
Quevedo satiire. "Sevilla vangla", mille puhul võib mõistagi otsida autobiograafilisi taustu, kujutab poomissurma eelset piirsituatsiooni, jättes õnnelikugi lahenduse külge "musta huumori" varju. 11 Novellid Võib õieti pisut kahelda, kas Cervantes üldse kirjutas novelle peale nende, mis ta oma "Don Quijote" 1. osasse põimis. Proosapalade tsükli Novelas ejemplares tiitel on küll tuletatud itaalia sõnast novella, millest ju tänapäevane termin "novell" pärineb. Vastuolu tekitab aga Cervantese vihje eessõnas, kus ta ütleb end olevat esimese, kes hispaania keeles seda zanri viljeleb, ning samuti tõik, et tsüklis sisalduvate palade maht lubaks neid ka lühiromaani kategooriasse paigutada.(Cervantese ajal tähistas mahukamaid proosateoseid, nagu rüütliromaanid, sõna "raamat" - libro). Uuematel aegadel on aga
"Oleviku" toimetuses ja seejärel ligi kümme aastat Venemaal eesti asundustes Simbirski ja Tobolski kubermangudes. Pärast seda pühenduski ta ajakirjandusele, jättes kõige suurema jälje "Päevalehe" toimetajana 1908-1934. Õieti astus Luiga kirjameheteele luuletajana, alustades kaastööde saatmist eesti ajalehtedele ja ajakirjadele juba 15-aastasena. Varakult ärganud lugemishuviga kaasnes sõnaseadmisoskus, mida Luiga kasutas laialdaselt luuletuste, proosapalade, mõtteterade ja naljade ülestähendamiseks ja toimetustesse saatmiseks, olles üks viljakamaid ajakirjanduse kaastöölisi. Niiviisi puutus Luiga kokku ka lehetegijate omavahelise sulesõjaga. Kui "Postimehe" toimetaja Hermann märkas Luiga sümpaatiat "Oleviku" toimetaja Grenzsteini suhtes, ei olevat ta enam tahtnud Luiga luuletusi "Postimehes" avaldada. Luiga aga viskas Hermannile vingerpussi, saates kaastöö neiu Miina Luha nime all. Hermann oli Miina
annaabi.ee 
