1966). Dadaism – tekkis Šveitsis Zürichis 1916 (kohvikus „Voltaire“, kestis aastani 1922. Esindajaid: Tristan Tzara (1896 – 1963), Marcel Duchamp (1887 – 1968). Püüdis leida loovust, võites tagasi lapselikkuse. Sõna „dada“ tähendab prantsuse lastekeeles kiikhobu Sürrealism – algas 1920. aastate algul. Prantsuse keeles „sur réel“ – „ületegelik, ületõeline“. Püüdis vabastada luuletaja loometungi argipäeva mõtteskeemidest, liiga proosalisest ja tüütust igapäevaloogikast. Sürrealistlikku luulet nimetatakse „kujundite algebraks“. Põhiliselt prantsuse-, aga ka hispaania- jt romaanikeelsetel maadel. Esindajaid: Paul Éluard (1895 – 1952), Salvador Dalí (1904 – 1989), Jacques Prévert (1900 – 1977). Hispaania luuletaja Federico García Lorca (1898 – 1936) sai samuti mõjutusi sürrealismist, mis avaldub tema erksates ja ebatavalistes kujundites, kuid tema ühendas need mõjud hispaania vanema rahvaluulega
siis ainuüksi juba sellest nende komplekside jõud ka suurel määral raugeb. Nõnda siis püüavadki psühhoanalüütikud aidata inimestel oma kompleksidest teadlikuks saada. Selleks paluvad nad klientidel meenutada meeldejäänumaid unenägusid ja lapsepõlvemälestusi. Freudi järgi kujuneb inimisiksus üsna täielikult välja juba 3-5 eluaastaks, hiljem on raske midagi muuta. Seega on siis eriline tähtsus lapsepõlve-elamustel. Palju sõltub näiteks niisugusest proosalisest asjast nagu potil käima harjutamine. Kui ema teeb seda liiga rangelt ja liiga varakult, kasvab ta lapsest pedantne inimene, kuid ka vastupidine äärmus pole kiita - sel juhul saab lapsest hiljem küll ehk loov ja spontaanne isiksus, kuid võib ka juhtuda, et lohakas ja distsiplineerimatu lagastaja.Oma kaasaegseid sokeeris Freud ka oma vaadetega väikelapse seksuaalsusest. Seni oli arvatud, et vähemalt lapsed on ses suhtes ingellikult "puhtad"
inimesed pühadeaega ette ilma ,,Pähklipureja" balletita, mida etendatakse üle maailma Moskvas, Lõuna- Sahhalinil, Vilniuses ja Taskendis, New Yorgis ja Indianapolises. Paistab, et ükski koreograaf 20. sajandil ei ole suutnud vastu panna kiusatusele tungida Tsaikovski muusika raugetesse nootidesse. Mõnede jaoks samastub see lapsepõlve magusate mälestustega, teiste jaoks tähendab katset leida kaasaja proosalisest maailmast üles seda muinasjutulist osa elust, kolmandate jaoks peadpööritavaid pöördeid. Kuid üksnes vähestel on õnnestunud luua koreograafia, mis oleks võrdväärne Tsaikovski erutatud ning lõputult traagilise muusikaga. Etenduse sisu jagatakse kaheks vaatluseks. Sisuks on, kuidas kaks orbu, Petter ja Lotta, elavad koos oma tädide Pruuni, Rohelise ja Lavendliga. See on nende esimene koosveedetud jõuluaeg, kus lapsed saavad ise minna metsast jõulukuuske tooma ja seda hiljem ehtida
annaabi.ee 
