Ääriseta vähediferentseerunud rakud paiknevad krüptide alumises kolmandikus Peensoole regionaalsed erinevused Duodenum submukoosas paiknevad duodenaalnäärmed (Brunneri näärmed), mõned aatsinused võivad ulatuda ka proopriasse siia suubub sekreet seedetrakti seinavälistelt näärmetelt (maks, pankreas) Jejunum põhiline imendumispiirkond, kõige tugevamalt väljakujunenud limaskest kurrud ja hatud Ileum enim arenenud GALT lümfoidkoe agregaadid, mis ulatuvad proopriast submukoosassse Jämesoole iseärasused Jämesoole pind on sile - hatud puuduvad. Proopria sisaldab sirgeid tubulaarseid krüpte e. näärmeid, mis ulatuvad limaskesta lihaskihini Epiteeli rakkudeks on karikrakud, äärisrakud, ääriseta rakud ja endokriinrakud Lihaskest koosneb sisemisest tsirkulaarsest ja välimisest pikihihist. Viimane ei ole pidev, vaid moodustab kolm paela (taenia coli) Pankreas Pankreas koosneb sise- ja välissekretoorsest osast
– colon, pärasool – rectum. Jämesoole funktsioonideks on vee resorbtsioon, K ja B vitamiini süntees, mineraalide ja raskemetallide eritamine. Koosneb 3 kestast: limaskest, lihaskest, serooskest. Limaskest koosneb 4-st kihist: epiteelikiht (epithelium mucosae), proopria (lamina propia mucosae), limaskesta lihaskiht (lamina muscularis) ja submukooskiht (tela submucosa). Limaskesta pinnale avanevad proopriast soolekrüptid, soolehatud puuduvad. Limaskesta katteepiteel on ühekihiline kõrgprismaatiline epiteel. Epiteelirakkudest on rohkem karikrakke, äärisrakke, ääriseta rakke ja endokriinrakke on vähem. Proopria moodustab rakurohke retikulaarne sidekude. Lihaskest - tunica muscularis – kahekihiline: sisemine tsirkulaarne, välimine tsirkulaarne, mille moodustavad 3 soolepaela (taenia coli). Serooskest - tunica serosa – välimine kest. 55. Maksa ehitus hepar
erutatavust. Hormoonide üleproduktsioonil ilmnevad türeotoksikoosinähud, alaproduktsioonil kääbuskasv, vaimne alaareng. 8. Vall- ja niitpapilli ehituse võrdlus Vallpapill (papilla vallata) on pealt lame limaskesta kõrgend, mis asub keelepära ja -keha piiril. Vallpipilli ümbritsev ringjas süvend, papillivagu. Vagu väljastpoolt ümbritsevat kõrgenenud limaskesta nimetatakse papilli valliks. Vallpapillid moodustavad tihedast sidekoelisest proopriast, mida katab sarvestumata lameepiteel. Vallpapilli külgedel asuvad epiteelis maistmiskarikad ehk - pungad. Niitpapillid (papillae filiformes) on kõige arvukamad. Nad ei sisalda maitsmispungi. 9. Jukstaglomerulaarkompleks Jukstaglomerulaarne aparaat osaleb vererõhu ja -mahu tagamisel reniini produtseerimise tõttu. Tema moodustavad: 1) macula densa (ala distaalsete vääntuubulite seintes) - kontrollib Na+ ja Cl- ioonide taset, osmootset rõhku, verevoolu distaalsetes torudes.
Anatoomiliselt jaotatakse kolmeks osaks: Umbsool Käärsool Pärasool Funktsioonideks on vee resorbtsioon, vitamiinide K ja B süntees, jääkainete (mineraalide ja raskemetallide) eritamine Jämesool koosneb kolmest kestast: limaskest, lihaskest, serooskest Kõikide jämesoole osade histoloogiline struktuur on üldjoontes sarnane Limaskest Kõrgeprismaatiline ühekihiline epiteelkiht Limaskesta pinnale avanevad proopriast soolekrüptid, krüptides puuduvad Panethi rakud, soolehatud puuduvad Epiteelirakkudest on rohkem karikrakke – äärisrakke, ääriseta rakke ja endokriinrakke on tunduvalt vähem Sidekoeline limaskesta päriskiht e proopria sisaldab hulgaliselt lümfoidsest koest moodustunud lümfisõlmekesi Proopria moodustab rakurohke retikulaarne sidekude Lihaskiht – kogu soole ulatuses Submukooskiht – kohevast sidekoest Lihaskest
annaabi.ee 
