Vastavalt sellele, missuguse täistähendusliku sõnaliigi taoliselt pronoomenid käituvad, võib neid jagada a) asenimisõnadeks ehk prosubstantiivideks, nt mina, tema, kes, b) aseomadussõnadeks ehk proadjektiivideks, nt niisugune, missugune, iga, ja c)asearvsõnadeks ehk pronumeraalideks, mida on ainult viis: mitu, mitmes, mitu-setu, mitmes-setmes, mitmendik. Niisugune jaotus pole siiski päris range, sest pronoomeni tähendus võib olla nii abstraktne, et üks ja seesama sõna võib käituda nii nimi- kui ka omadussõnade laadselt. Nt Ma panin siia ühe raamatu. Võta see (asenimisõna) homme kaasa. Kas sa oled seda (aseomadussõna)raamatut juba lugenud? Pronoomeni abstraktne tähendus võib kontekstis tegelikult täpsustuda. Nt eespool toodud näites Ma panin siia ühe raamatu. Võta see homme kaasa tähistab pronoomen ma konkreetset kõnelejat, pronoomen see kõnealust raamatut
lokatiiv – kohakäänded, milles tegevus toimub: inessiiv, adessiiv, (essiiv) latiiv (GOAL) – kohakäänded, tegevuse suunda väljendavad: illatiiv, allatiiv, (translatiiv, terminatiiv) separatiiv (SOURCE) – kohakäänded, kust?: elatiiv, ablatiiv duratiiv - pöördsõna, milles väljendatud tegevuse v olukorra kestus on aja suhtes määramatult jätkuv pronoomeni nõrk vorm – rõhuta iseseisev morfeem meetriline ajasüsteem - ajavahe rääkimise hetkest on mõõdetud eitusverb – eituse markeering. Evenki keeles on „ö“ ainult eituse marker, aga aeg ja isik lisanduvad ka sellele, seega see päris verb jääb üksinda lõppu ilma mingite lisanditeta – seega muudab kogu lause konstruktsiooni seal keeles. transitiivsus, transitiivne – transitiivne on siis, kui on sihitis (poiss tapab sääse),
Adjektiivi õhiline kasutuseesmärk > MODIFITSEERIB entiteeti omaduse abil Määrsõna ehk adverb määratleb verbiga väljendatud tegevuse viisi. Arvsõna ehk numeraal sõnaklass, millesse kuuluvate sõnadega väljendatakse arvu ja järjestust. Asesõna ehk pronoomen (pro+nomini `substantiivi asemel') - suletud klass Määrasõna ehk kvantor Abisõnad (artiklid, pre- ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) Pronoomeni näide: tok pisini keele personaalpronoomen (murdeti): mi, mitupela, mitripela, mipela; yumitupela, yumitripela, yumi 13.10.2010 Koro keel, grammatilised kategooriad koro keel - keel (oma põhisõnavara), säilinud sest isoleeritud, raskesti ligipääsetav, huvitav, sest kultuur üldiselt sarnane. nay numa giddy-yaw-yu / kop-li-ay. sõnavara kogumine : kehaosad ; suur must siga; narratiivid, kuulub tiibeti-birma keelkonda tsirkumfix : ge+mach+t (sks. k); tagalogi k. (h-in-ira,am)
annaabi.ee 
