1. Turbiin. Siia juhitakse mootori heitgaas, mis paneb pöörlema turbiinratta. Turbiinratas on kinnitatud võllile, mille teises otsas on pumbaratas. Seega paneb turbiinratas pöörlema pumbaratta. 2. Pump. See on mõeldud õhu pumpamiseks sisselasketorustikku. Turbiinrattaga ühele võllile kinnitatud pumbaratas tõmbab oma pöörlemisega õhku läbi õhufiltri ning tekitab vajaliku rõhu (1,6 kuni 1,8 bar´i) sisselasketorustikus. 3. Võlli korpuses pöörleb kahel pronkspuksil võll. Kuna võlli pöörlemissagedus võib ulatuda 10 000 pöördeni minutis ja enamgi, siis on väga suur tähtsus pronkspukside õlitusel: sinna juhitakse mootori õlitussüsteemist õli rõhu all mis lahutab võlli ja puksi teineteise suhtes liikuvad pinnad omavahel. Siit tuleneb ka väga oluline nõue: mootorit ei tohi seisata suure pöörlemissageduse ajal. Kui seda teha, siis mootori seiskumise tõttu lõpeb õlirõhk turbiini võlli puksidele, kuid turbiinratas, võll ja
1. Turbiin. Siia juhitakse mootori heitgaas, mis paneb pöörlema turbiinratta. Turbiinratas on kinnitatud võllile, mille teises otsas on pumbaratas. Seega paneb turbiinratas pöörlema pumbaratta. 2. Pump. See on mõeldud õhu pumpamiseks sisselasketorustikku. Turbiinrattaga ühele võllile kinnitatud pumbaratas tõmbab oma pöörlemisega õhku läbi õhufiltri ning tekitab vajaliku rõhu (1,6 kuni 1,8 bar´i) sisselasketorustikus. 3. Võlli korpuses pöörleb kahel pronkspuksil võll. Kuna võlli pöörlemissagedus võib ulatuda 10 000 pöördeni minutis ja enamgi, siis on väga suur tähtsus pronkspukside õlitusel: sinna juhitakse mootori õlitussüsteemist õli rõhu all mis lahutab võlli ja puksi teineteise suhtes liikuvad pinnad omavahel. Siit tuleneb ka väga oluline nõue: mootorit ei tohi seisata suure pöörlemissageduse ajal. Kui seda teha, siis mootori seiskumise tõttu lõpeb õlirõhk turbiini võlli puksidele, kuid turbiinratas, võll ja
Tagasikäigu vah e h am m as r at as 11 pöörleb vabalt karteri tagumise seina avasse pressitud lühikesel teljel 12. Vahehammasratas on pidevas hambumises vedava võlli tagasikäiguhammasrattaga 13. Kardaanajamiga ühendatud v ee t a v a v õ 11 i 2 edasi- käikudehammasrattad pöörlevad võllil vabalt ja on pide- vas hambumises vedava võlli hammasratastega. Esimese, teise ja kolmanda käigu hammasrattad pöörlevad metall- keraamilistel puksidel, neljanda käigu hammasratas pronkspuksil. Tagasikäigu hammasratas 10 asub veetava võlli hammastel ja pöörleb võlliga koos. Samal ajal saab teda hargi abil nihutada piki võlli. Peale selle on veetavale võllile liistude abil kinnitatud kaks hammasrummu, mille hammastel on lülitusmuhvid 4. Ühe või teise käigu lüli- tamiseks sidestatakse vastav veetava võlli hammasratas võlliga, et ta hakkaks pöörlema. Selleks tuleb lülitushargi 5 või ö abil viia lülitusmuhv hambumisse hammasratta rürrimu hammasvööga