liikumise pöörlevaks liikumiseks. Materjalid: kõrgkavliteedilised süsinikterased 30, 40, 45 Nõrgalt legeeritud terased 40 XH, 40X, 40H Kepsud valmistatakse sepistsemise või stantsimise teel. Keps koosneb: kepsu ülemine pea kepsu säär kepsu alumine pea kepsupoldid Kepsu üleminepea valmistatakse koos kepsusäärega. Ülemisse peasse on sisse pressitud pronkspuks, mis moodustab sõrmelaagri. Puks võidakse fikseerida kruvitivtiga. Sõrmlaagri õlitus võib toimuda kas läbi laagrisse puuritud kanalite paisk mõlituse teel, või õliga mis sattub sõrmlaagrisse mõõda kolvisääres oleva õlikanali kaudu. Kepsusäär: ühendab alumist ja ülemist pead. Valmistatakse I – tala kujulised (kiirekäigulised) ja nad on teistest palju tugevamad , või Ο kujulised (aeglase -käigulised). Kepsusääred varustatakse üldjuhul õlikanaliga, mille kaudu
Bensiinimootorsaagide kasutusaeg oleneb esmajärjekorras mootori silindri ja kolvigrupi (kolb + rõngad) vastupidavusest. Kolb ja silinder töötavad rasketes tingimustes (kuumus, kiire liikumine). Seepärast tuleb sae kasutamisel järgida nõudeid, millest oleneb silindri ja kolvi õige töörežiim. Keps ühendab kolbi väntvõlliga. Ta valmistatakse legeerterasest I-kujulisena, et tal oleks suur paindetugevus. Kepsul on ülemine ja alumine pea. Ülemisse peasse on sisse pressitud pronkspuks või paigaldatud nõellaager, alumises peas on nõel- või kuullaager. Kepsulaagrite määrimiseks on kepsupesades avad ja pilud, kuhu satub küttesegus olev õli. Väntvõll koosneb kahest põsest, mille vahele on pressliitega kinnitatud vändakael, mis ühendab väntvõlli kepsu alumise peaga. Väntvõlli põsed on väntmehhanismile vastukaaluks, nad ühtlustavad tsentrifugaaljõudu ja sellega laagrite kulumist.
kuumade gaasidega, siis peab ta olema valmistatud kergest Keps on vahelüli kolvi ja väntvõlli vahel; ta sepistatakse ja hästi soojust juhtivast materjalist. Nendele nõuetele enamasti legeeritud terasest. Keps koosneb ülemisest ja vastab ränisisaldusega alumiiniumisulam. Sellest materja- alumisest peast ning neid ühendavast säärest (joon. 10). list kolvid aga paisuvad kuumenemisel märksa rohkem kui Ülemisse peasse 1 on pressitud pronkspuks 2 -- kolvisõr- malmsilinder. Kinnikiilumise vältimiseks sobitatakse kolb melaager. Oli juurdepääsuks on peas ja selle puksis läbi- silindrisse lõtkuga. Et kolvipea kuumeneb rohkem kui vad avad või pilu. Erinevalt teistest on mootorratta «Jawa- juhtpind, peab lõtk kolvi ülaosas olema suurem, allosas aga 350» uuel mudelil (634-01) kepsu ülemises peas pronkspuksi väiksem. Selleks et kolb külmalt silindris ei loksuks, asemel nõellaager
annaabi.ee 
