Nõud olid sageli riibitud pinnaga või tekstiilijälgedega. Ornamendist esines vahel lohkusid nõu ülaosas või näpuotsavajutusi. Jämekeraamika koostises oli jämedamat purdu. See oli vajalik selleks, et muuta nõud vastupidavaks kuumutamisele, näiteks keetmisel. 3.4.ESEMELINE MATERJAL Nooremat pronksiaega iseloomustab juba hoopis suurem hulk pronksesemeid. Jätkuvalt on tegu tõenäoliste prestiiesemetega (kirved, ehted jne). Pronkskirvestest on nüüd tegu põhiliselt väikeste putk- ehk õõskirvestega. Eestis leidub nii idast Volga aladelt kui ka Skandinaaviast pärit tüüpe. Kirvetüüpide levikus avaldub taas Eesti transiitmaastaatus näiteks on ilmselt siitkaudu jõudnud Kesk-Venemaalt Skandinaaviasse nn Mälari Nooremal pronksiajal oli kasutuses juba vähem kiviriistu, kuid jätkuvalt valmistati suur osa tööriistadest ja muust vajaminevast luust, sarvest või puust. Ilmuvad nö "päris" relvad: odad,
ema. Ta jagab noorema pronksiaja vahel veel kahte järku: 1) 1100-800 ema. Siis olid kasutusel kindlustatud asulad ning rajati suurem osa kivikirstkalmetest (?). 2) 800-500 ema. Sisuliselt eristamatu järgnevast perioodist, s o eelrooma rauaaja varasemast järgust. ESEMELINE MATERJAL Nooremat pronksiaega iseloomustab juba hoopis suurem hulk pronksesemeid. Jätkuvalt on tegu tõenäoliste prestiiesemetega (kirved, ehted jne). Pronkskirvestest on nüüd tegu põhiliselt väikeste putk- ehk õõskirvestega. Eestis leidub nii idast Volga aladelt kui ka Skandinaaviast pärit tüüpe. Kirvetüüpide levikus avaldub taas Eesti transiitmaa staatus näiteks on ilmselt siitkaudu jõudnud Kesk-Venemaalt Skandinaaviasse nn Mälari tüüpi kirved. Nooremal pronksiajal oli kasutuses juba vähem kiviriistu, kuid jätkuvalt valmistati suur osa tööriistadest ja muust vajaminevast luust, sarvest või puust. Ilmuvad nö
Kahjuks käias see mees palju ka maha. Lõuna-Uuralidest olla see pärit. Sirp Kivisaarest oli kusagil Musta mere äärest algselt. Mõlemad esemed on ida või kagu poolt ja need on kõige vanemad ka. Vanemad pronksemed on põhiliselt pronkskirved N: Rantkirves Äksist. Esialgu olid need esemed vaid uhkustamiseks, prezdiisi näitamiseks, eestlased ehk ka kasutasid ikka. Tõenäoliselt algavad pronksiaja alguses väga tihedad suhted Skandinaaviaga. Suurem osa pronkskirvestest olid pärit Lõuna-Skandinaaviast. Pronksiaja keskel tulid ka rõhkpalk hooned, täh raiuti jämedamaid palke! Noorem pronksiaeg Tekivad kindlustatud asulad mereäärsetesse piirkondadesse. Teada on viis, kolm Saaremaal, üks Iru (Tallinna juures, Pirita jõe ääres) ja Narva. Sisemaalt kindlustatud asulaid avastatud pole. Kaali kraatrivalli peal paikeb üks Saaremaa kindlustustest, üks osa sellest on täielikult kindlustatud kividest piirdega
annaabi.ee 
