Eremiitpõrnikas Merit Kibe 12a Iseloomustus Üks suurimatest Euroopa mardikatest. Mustjaspruun, roheka või pronksja helgiga. Putuka eesseljal sügav pikivagu, emastel lamedam. Isased mardikavalmikud eritavad iseloomulikku lõhna . Euroopas kaks-kolm eremiitpõrnika alamliiki. Toitub kõdunevast puidust. Kus leidub Lõuna-Rootsis, Taanis ja Lätis. Lõuna-Soomes. Lõuna-Norrast leiti viimati aga üle saja aasta tagasi. Eestis Koiva-äärsetel puisniitudel. Kus elab Vana hõre tammik ja tammepuisniit. Õõnsad ja pehastunud tammetüved. Vanad alleed, pargid ning viljapuuaiad.
kala. Latikaga samasse perekonda kuuluvad valgesilm ja abakala. Latika pikkus on tavaliselt 3050 cm (maksimaalselt 85 cm), suurim kaal kuni 7 kg. Latika keha on külgedelt lamenenud ja kõrge, suu kergelt alaseisune, silmad suhteliselt väiksed. Selg on roheka läikega sinakasmustjas, küljed metalse hõbedase läikega, kõht valge. Noored latikad on hallikad ja hõbedased, vanad muutuvad tumedateks ja omandavad pronksja läike. Turbajärvedes on kalad punakaspruunid. Kõik uimed on hallid. Pärakuuimes on 2230 hargnevat kiirt. Harilikult on latikas paikne. Riimvees elavad latikad söövad koorikloomi, 3 Kalad meie toidulaual lõhkjalalisi ja lõnguskilbilisi ja hulkharjasusse, järvedes putukavastseid. Latikas elab järvedes ja aeglaselt voolavates jõgedes. Mõnikord võib teda näha ka vähesoolases
tooni. Samuti jääb nurg kasvus latikale alla olles tavaliselt 2025 cm pikk, maksimaalselt kuni 40 cm. (I) Latikas (Abramis brama) Latika pikkus on tavaliselt 3050 cm (maksimaalselt 85 cm), suurim kaal kuni 7 kg. Latika keha on külgedelt lamenenud ja kõrge, suu kergelt alaseisune, silmad suhteliselt väiksed. Selg on roheka läikega sinakasmustjas, küljed metalse hõbedase läikega, kõht valge. Noored latikad on hallikad ja hõbedased, vanad muutuvad tumedateks ja omandavad pronksja läike. (I) Vimb (Vimba vimba) Vimb meenutab välisehituselt latikat, kuid tema keha on madalam. Vimb kasvab harilikult 2035 cm pikkuseks, harvem kuni 50 cm. Tal on suhteliselt sihvakas keha, mis on külgedelt lamenenud, suu alaseisune, silmad suhteliselt suured. Värvuselt on küljed hõbedased kuni kollakad, selg mustjaspruun kuni sinakas ja kõhualune valge. (I) Koger ehk harilik koger ehk kuldkoger (Carassius carassius) Tavaliselt on koger 1040 cm
märgatavad. Tõrjeks sobivad nt Mavrik ja Neem-Azal, aga ka kõrvenõgese- või küüslaugutõmmis. Ebameeldiva üllatusena on maasikaid asunud avamaal tugevasti kahjustama ka kedriklest. Soe ja kuiv kliima on kedriklestale sobiv. Must kilemults soodustab lesta arengut veelgi. Iseloomulik on võrgend lehe all. Tugeva nakkuse korral on kogu taim rääbaka väljanägemisega: lehed on kahvatumad kui tavaliselt ja kollakate täppidega, osa neist veel pronksja varjundiga; marjad ei kasva suureks ja kipuvad punaseks minemise asemel hoopis pruunikaks tõmbuma, olles pragulise pinnaga. Osa viljadest kuivab, ilma et jõuaks pehmeneda. Kedriklest mõjub eriti laastavalt sortidele `Polka', `Bounty' ja `Korona', samas kui `Jonsok', `Senga Sengana' ja `Florence' näivad olevat vähem tundlikud. Lahti kedriklestast niisma lihtsalt ei saa, koduaias on ilmselt kõige mõistlikum taimed üles kaevata ja põletada
annaabi.ee 
