Kuidas neid tehakse (Malmark, USA) Käsikell saab alguse joonestuslaual. Disainer arendab välja kella kuju ehk profiili, mis võimaldab tekitada kindlaid ülemhelisid. Peamised parameetrid on määratud kella ava diameetri ja seina paksusega, samas kui muud helikõrgused sõltuvad kella kujust. Viimistletud joonise alusel valmistatakse proovivorm, mis omakorda on mudeliks nn liivavormile, millesse valataksegi lõpuks pronksisulam. Käsikellad on valmistatud puhtast pronksivalust, mille koostises on ligikaudu 80% vaske ja 20% tina. Metalli kuumutatakse moodsates elektrilistes sulatusahjudes kuni 1177° C. Sulametall valatakse spetsiaalsete rennide ja avade kaudu nn liivavormi, kuni vormi süvendid on täis. Kui pronksisulam on tardunud, eemaldatakse liiv. Ülemäärane metall lõigatakse lahti, nii et järele jääb toorikkest, mis puhastatakse tsentrifuugi abil sissepõlenud liivast ja jääkainetest
Rühm – hõim – pealikuriik – riik Eestis 1940. aastatest marksistlik mudel: Ürgkogukondlik kord – sugukondlik kord – varafeodaalne kord – feodaalkord – kapitalistlik kord (– sotsialistlik kord – kommunism) Oluline: püüda tabada “suurt pilti” – millises mastaabis tuleb antud rühma vaadelda? • Eestis noorema pronksiaja (1100-500 eKr) mäepealseid asulaid teada 5 • Asval kaks asustusjärku – noorem pronksiaeg ja keskmine rauaaeg • Selged jäljed pronksivalust – ehtenõelte ja pronksvõrude savist valuvormid • Tõenäoliselt osa Skandinaavia majandussüsteemist -> tarbijad ilmselt Läänemere läänekaldal Liikuvad inimrühmad: Kütt-kalur-korilased • Rühma suurus üldjuhul väike (tavaliselt alla 100) • Asustusviis: rändav (püsiasulaid reeglina pole), kindlad asustusterritooriumid • Rühmasisene hierarhiseeritus väike • Sageli sugulussidemed
kolmjalgu jt pronksist valmistatud esemeid. Rooma ruumikujunduses kasutati palju tekstiili, sellest valmistati akna- ja ukseeesriideid, mööblikatteid, patju jmsMööbli materjaliks kasutati küpressi, seedrit, tamme, vahtrapuud. Kergeid laudu valmistati pronksist, sidrunipuust ja ka hõbedast. Pronksist olid mitmed istmed, kolmjalad. Osati valmistada vineeri, millega kaeti odavamatest puusortidest valmistatud mööblit. Mööbel oli tihti üle värvitud või kaunistatud nikerduste, pronksivalust ilustuste, intarsia või kullatisega. Aatriumis paiknevad paraadlauad olid enamasti marmorist. VARAKRISTLUS. Rooma arhitektuuri lõpuaastaks võib lugeda aastat 313, mil Constantinus Suur ristiusu riigiusuks kuulutas. Sellest ajast alates saab kõnelda varakristliku arhitektuuri tekkimisest. Kristlus oli selleks ajaks eksisteerinud juba üle kolme aastasaja. Rooma riigi äärealadel I saj tekkinud kristlus levis kiiresti nii ida kui lääne suunas, jõudes sajandi
annaabi.ee 
