odaotsale on vasteid teada Uurali ja Mustamere äärsete steppide odaotste. Tõenäoliselt on see pronksist odaots hõimudevahelise vahetuse teel jõudnud Läänemere äärde u. 1500-1250 aastat e.m.a. On huvitav, et vahepealselt alalt pole analoogilisi odaotsi veel leitud. Noorema pronksiaja odaotsad on samuti kõik putkega, kuid viimane on märksa lühem. Suhteliselt lühikesed on ka teravovaalse kujuga ja alaosas suurima laiusega lehed. Noorema pronksiaja odaotsad jälgivad Skandinaavia pronksikultuuri traditsioone. http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/pronksiaeg/pronks.html http://www.arheo.ut.ee/Baltimaad_102.htm http://www.eestigiid.ee/?SCat=57&CatID=0&ItemID=1380 http://et.wikipedia.org/wiki/Pronksiaeg
ovaalsetes ja ristkülikukujulistes hüttides, mis tehti puust ja määriti saviga üle. Laibad maeti maa sisse, kusjuures nad enne matmist ookriga üle värviti ja võib-olla ka balsameeriti, hauda pandi kaasa mitmesuguseid esemeid: relvi, ehteid; on viiteid sellele, e t surnu auks korraldati mõnikord matusetuleriit. Vase- ja pronksiaega üleminekut võib jälgida Itaalia mitmesugustes piirkondades. Apuulias toimus see protsess Sitsiilia mõju all. Varajase pronksikultuuri jälgi on leitud samuti Kalaabrias ja Türreni mere kallastel. Pronksiaja uurimiseks on eriti huvitav Põhja Itaalia, kuhu umbes 1800. aasta paiku ilmusid uued asukad. Nad püstitasid oma ehitused vaiadele ja elutsesid algul Page 4 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM ainult jõgedel ja järvedel, hiljem aga püstitati vaiehitusi ka kuival maal. Nende asulate
jätkuvad protsessid ning esimest korda muutis inimene kardinaalselt loodust. Pronksiaeg Maakide kasutamine sai alguse tegelikult juba paleoliitikumis, kui neid õpiti tundma kui värvainet koopamaalingute tegemiseks. Esimeseks metalliks oli vask, ilmselt ka kuld. Hiljem lisandus neile tina. Pronks on vase ja inglistina sulam, vahekorras 10% tina ja 90% vaske, erinevalt puhtast vasest on see kõva sulam. Pronksivalamine leiutati Mesopotaamias, Sumeris. Pronksikultuuri keskused on määratavad maakide leiukohtadega. Lähis-Idas, Mesopotaamias ja Vahemeremaades sai pronksiaeg alguse 3 aastatuhandel eKr, suures osas Euroopast 2 at algul eKr, Põhja-Euroopas 2 at keskel eKr. Aafrikas ja Ameerikas pronksiaeg peaaegu puudus, Austraalias aga puuduski. Egiptuses ja Mesopotaamias olid sel ajal juba tekkinud või tekkimas tsivilisatsioonid. Olid kirjalikud allikad, riik, kihistumine neis riikides algas ajalooline aeg.
Nooremal pronksiajal oli kasutusel ilmselt mingi väljasüsteem. Muinaspõldude jäänused (põllukivihunnikud). Osaliselt püsis püügimajandus. Ühiskonnas varanduslik diferentseeritus. Lõuna-Skandinaavias ülikute kiht, kel kontroll käsitöö, kaubanduse üle. Pronksil suur tähtsus pealikuühiskonna väljakujunemisel. Pronksist staatusesemed. Monumentaalsed matmispaigad. Maa kuulus ülikutele. Ohvrileiud Keraamika mitmekesine Skandinaavia pronksikultuuri perifeeriaks oli Soome. Rauaaeg Raua kasutusele võtmine tõi kaasa tõelise muutuse. Erinevalt vasest ja tinast leidub rauamaaki v paljudes kohtades, sh ka Eestis. Rauda ei leidu looduses puhtal kujul, erandiks meteoriitne raud, seda esineb v harva. Raua sulatamine maagist ja sepistamine on keerulisem. Vajalik suurem kuumus, seda saab vaid spetsiaalse sulatusahju abil. Kui vastav tehnoloogia selgeks saadi, levis raud v kiiresti
annaabi.ee 
