Leitud on ka spiraalseid oimuehteid, lihtsa ümmarguse lõikega kaelavõrusid, merevaigust helmeid, ripatseid ja tähekujulisi ehteid. Esiajaloolisi ehteid leitakse eelkõige matusepanustena haudadest. Pronksiaegsed matmiskombed ei näinud ette rohkete ehete hauda kaasa panekut; enamasti ei saada matustest üldse panuseid. Ka kindlustatud asulatest leitud valamisvormikatked kuuluvad suhteliselt lihtsatele ehtevormidele. Meie teadmised Eesti pronksiaegsetest ehetest on seetõttu ülimalt napid. Arvata võib, et suur osa ehetest-kaunistustest oli nii pronksiajal kui ka järgnevatel ajajärkudel valmistatud orgaanilisest materjalist, mis enamasti üldse ei säili. 4.Elatusalad Pronksiajal muutus peamiseks elatusalaks karjakasvatus. Inimesed veendusid, et parim võimalus aasta ringi liha saada oli kasvatada lambaid, veiseid, kitsi, sigu, hobuseid. Veised ja hobused olid tublisti väiksemad kui tänapäeval
Tuula tutulus Luust kaksiknööp Esiajaloolisi ehteid leitakse eelkõige matusepanustena haudadest. Pronksiaegsed matmiskombed ei näinud ette rohkete ehete hauda kaasa panekut; enamasti ei saada matustest üldse panuseid. Ka kindlustatud asulatest leitud valamisvormikatked kuuluvad suhteliselt lihtsatele ehtevormidele. Meie teadmised Eesti pronksiaegsetest ehetest on seetõttu ülimalt napid. Arvata võib, et suur osa ehetest-kaunistustest oli nii pronksiajal kui ka järgnevatel ajajärkudel valmistatud orgaanilisest materjalist, mis enamasti üldse ei säili. Savinõud Alates pronksiajast võib selgelt eristada peen- ja jämekeraamikat. Peenkeraamikat esindasid sageli nivendilised kausikesed, mis ilmselt olid kasutusel lauanõudena: nende põhi oli lame või veidi ümar. Nõude koostises esines peeneteralist liiva, pind oli sile
Tema kaevamised hõlmasid ka tavaobjekte. HEINRICH SCHLIEMANN (1822-90) - temast on ilmunud ka eesti keeles biograafiaid (Wanderberg, Stoll). Ta astus ülikooli 44. aastaselt, et arheoloogiat ja keeli õppida. Ta oli sihiks seadnud Trooja linna leidmise ja väljakaevamise. Ta saavutas oma sihi, kuid praegu öeldakse, et lõhkus rohkem kui avastas. Kaevas ka Mükeene linnust ja kuninga hauda. OSKAR MONTELIUS (1843-1921) - rootslane, kes tegeles arheoloogiliste leidude ainesega, huvitudes pronksiaegsetest esemetest. Ta lõi tüpoloogilised esemete seeriad (arengust lähtuvalt), kusjuures suutis need hiljem enamvähem ajaliselt dateerida. GUSTAV KOSSINNA (1858-1931) - Ida-Preisimaalt pärit veendunud saksa natsionalist. Ta oli kindel, et sakslased ja muistsed germaanlased on kõige tähtsamad rahvad - leidis, et muinasgermaanlaste asuala oli tunduvalt suurem. Ta hakkas tegelema arheoloogiliste leidude kaardistamisega ning avastas, et muinasgermaanlased suisa importisid oma kultuuri teistesse
annaabi.ee 
