koos esinevad. Lisaks asulatele ja matmispaikadele tuntakse Baltimaadest veel mõningaid teisigi muistiseid, nagu fossiilsete põldude jäänuseid, lohukive, peitleide. Ei üksikuid põllujäänuste komplekse ega ka lohukive pole enamasti võimalik dateerida üksnes nooremasse pronksiaega nad ulatuvad ikka eelrooma rauaaega välja. Tööriistade ja relvade hulgast tõrjutakse eelrooma rauaajal kõrvale nii kivi- kui ka 6 pronksasjad. Jätkuvalt on levinud õõskirved, aga juba ilmuvad ka silmaga kitsateralised raudkirved. Joonis 3. Silmaga raudkirves Esemelises materjalis tuleb sel perioodil selgesti välja Saaremaa eripära, mis on sealjuures suuresti sarnane Loode-Eesti arheoloogilise materjaliga. Ülekaalukalt Saaremaal levinud esemetüüpidest võiks mainida lusikotstega oimuehteid, nii pronksist, rauast kui ka luust konkspeaga ehtenõelu, väikeseid rauast karjasekeppnõelu, vööhaake
ornamendiga. Ilmandu tüüpi keraamika Eelrooma rauaaja teises pooles on levinud nöör- ja kammornamendiga keraamika. Need on väikesed profileeritud topsid, mille ülaosa on tihti kaunistatud siksakmustrina kujundatud nöörivajutustega. Tööriistade ja relvade hulgast tõrjutakse eelrooma rauaajal kõrvale nii kivi- kui ka pronksasjad. Jätkuvalt on levinud õõskirved, aga juba ilmuvad ka silmaga kitsateralised raudkirved. Esemelises materjalis tuleb sel perioodil selgesti välja Saaremaa eripära, mis on sealjuures suuresti sarnane Loode-Eesti arheoloogilise materjaliga. Ülekaalukalt Saaremaal levinud esemetüüpidest võiks mainida lusikotstega oimuehteid, nii pronksist, rauast kui ka luust konkspeaga ehtenõelu, väikeseid rauast karjasekeppnõelu, vööhaake ja kiirtekujulisi ripatsehteid.
Olukord muutus 19. saj algul, kui tekkima hakkasid huvid oma maa rahva mineviku vastu. Tekkisid mitmed seltsid ja muuseumid, kuhu hakati muistiseid tooma. Üks selliseid muuseume oli Taanis Kopenhagenis, kus töötas Christian Jurgensen Thomsen (17881865). Tema ülesandeks oli esemeid näidata ja nende kohta selgitust anda. Selleks üritas ta luua olemasolevate leidude hulgas mingit korda. Jagas esiajaloolised asjad kolme rühma vastavalt nende materjalile, st kivi- raud- ja pronksasjad eraldi. Põhimõte võeti teiste poolt kiirest üle. Thomsenil polnud ajaloo alast haridust ning ta ei pidanud eriti kirjutamisest, kuid 1836 aastal avaldas muuseumi kohta näitusejuhi "Põhjamaade muististe juht". Thomsen läks ajalukku kui kolmeperioodi süsteemi rajaja. Pärast Thomsenit taanlane Jens Jacob Worsaae (18211885), käis ka kaevamas, sai uusi leide. Oli algul Thomseni assistent, hiljem muuhulgas ka Taani rahvusmuuseumi direktor
annaabi.ee 
