** Müoblastid koonduvad Müoblastid joonduvad Rakud fuseeruvad Moodustub müotuubul ja toimub diferentseerumine Müotuubul moodustab ühtse lihaskiu Lihaskiud koonduvad lihaskiudude kimpudeks. Lihased kujunevad kahest müotoomi populatsioonist:epaksiaalsest ja hüpaksiaalsest müotoomist · Urogenitaalsüsteemi päritolu ja neerutüüpide vaheldumine embrüogeneesis Arenevad vahelmisest mesodermist (paraksiaalsest). Pronefros on funktsionaalne neer kaladel ja amfiibidel, kõrgematel loomadel degenereerub pronefors varsti peale moodustumist. Neeru juha anterioorne osa ning pronefrilised torukesed taandarenevad, juha kaudaalne osa säilub ning annab aluse Wolffi ehk nefrilisele juhale. Wolffi juha indutseerib pronefrosest kaudaalselt uute torukeste moodustumise juha kõrval paiknevas mesenhüümis. Need torukesed diferentseeruvad nefroniteks ja nõnda tekib
Lihaskiud koonduvad lihaskiudude kimpudeks Urogenitaalsüsteemi päritolu ja neerutüüpide vaheldumine embrüogeneesis Urogenitaalsüsteem areneb vahelmisest mesodermist. Imetajate neeru areng toimub kolmes vahelduvas etapis: pronefrose, mesonefrose ja metanefrose staadium. Inimese embrüo 22. päeval moodustub vahelmisest mesodermist pronefriline neeru juha. Paralleelselt juha moodustumisega arenevad selle kõrvale ka pronefrilised torukesed (nefronid) ehk moodustub pronefros. Pronefors degenereerub varsti peale moodustumist. Neeru juha anterioorne osa ning pronefrilised torukesed taandarenevad, juha kaudaalne osa säilub ning annab aluse Wolffi ehk nefrilisele juhale. Wolffi juha indutseerib pronefrosest kaudaalselt uute torukeste moodustumise juha kõrval paiknevas mesenhüümis. Need torukesed diferentseeruvad nefroniteks ja nõnda tekib mesonefros ehk keskneer. Uute torukeste moodustumisega kaudaalses
moodustub müotoom, millest vabanevad müoblastid. Need migreeruvad kehas laiali. Moodustub müotuubul, mis küpseb ja tekivad lihaskiud. müotoom - müoblastidest moodustunud rakud, mis determineeritakse parakriinsete faktorite poolt müoblast - lihaste eellasrakud Vahelmine/intermediaalne mesoderm (millised struktuurid sellest arenevad) sellest areneb urogenitaalsüsteem (gonaadid, neerud ja nendega seotud juhad) ja neerupealiste välimine osa Oska kirjelda neerude arengut (pronefros, mesonefros, metanefros). neerud arenevad mesodermist; algul tekivad eelneerud e pronefrosed, mis asenduvad inimesel kiirelt mesonefrostega e keskneerudega; mesonefros taandareneb apoptoosi teel (v.a osa, mis panustab isaste suguorganite arengusse); areneb metanefros e järelneer Kuidas toimub kusjuhapunga/metanefrilise mesenhüümi vaheline interaktsioon/induktsioon. kusejuhapungad indutseerivad moodustuva metanefrose mesenhüümi
asuvate luude (nt kiiruluu) arengus. Peamesodermina käsitletakse ka kukalmisi (occipital) somiite, mis on aluseks eelkõige kaela lihastele, kõri-, neelu- ja keelelihased. 85. Vahelmine/intermediaalne mesoderm (millised struktuurid sellest arenevad) Vahelmisest ehk intermediaalsest mesodermist areneb urogenitaalsüsteem ja neerupealiste välimine osa – gonaadid, neerud ja nendega seotud juhad. Oska kirjelda neerude arengut (pronefros, mesonefros, metanefros). Tee selgeks mis on Wolffi e nefrilised juhad ja mis on nende roll neerude arengus? Kuidas toimub pärisneeru areng imetajatel (kusejuha/mesenhüümi vahelised interaktsioonid)? Neeru funktsionaalseteks ja struktuurseteks üksusteks on torujad nefronid (inimesel keskmiselt 900000-1 miljon neeru kohta, enamik paikneb neeru koores), mille ühes osas (neerukehakestes) filtreeritakse verd (moodustub esmane uriin) ja teises osas – neerutorukestes toimub
annaabi.ee 
