Eksternaal-rotatsiooni teostab m. infraspinatus ja teres minor. Abduktsioon teeb m. middle deltoid ja supraspinatus. Adduktsiooni teostab m. infraspinatus, teres minor, pectoralis major ja subscapularis. Küünarliigeses toimuvad fleksioon 150, ektensioon 0-5 ning supinatsioon 80 ja pronatsioon 80. Fleksiooni teevad m. biceps brachii, bracialis ja bracioradialis. Ekstensiooni teostab m. triceps brahii, teada abistab m. anconeus. Supinatsiooni teeb m. supinator ja biceps bahii. Pronatsiooni võimaldab m. pronator teres ja pronator quadratus. Randmeliigeses teostatakse fleksiooni 80, ekstensiooni 70, ulnaar deviatsioon 30 ja radiaal deviatsioon 20. Fleksiooni teostavad m. flexor carpi radialis ja flexor carpi ulnaris. Ekstensiooni teevad m. extensor carpi radialis longus, extensor carpi radialis brevis, extensor carpi ulnaris. Ulnaar deviatsioon m. flexor carpi ulnaris. Radiaal deviatsiooni teeb m. extensor carpi radialis longus ja brevis.
tagasitõmbumisega. Selle olemus seisneb liigese pinnapealsete eemaldamisest üksteisest. Sünergialised harjutused saab jagada nelja rühma: tingimatud ja tingitud, ipsilateraalne ning kontralateraalne. Tingitud harjutused on järgmised: · alajäsemed- labajala sirutamine vastupanuga, mis kutsub esile reie nelipealihase pinge · ülajäsemed selgmine painutus randmeliigeses pronatsiooni asendi, mis viib õlavarre kolmpealihase pingele · kere regioonis pea tõstmine kõhuli lamades kutsub esile tuharalihaste pinge. Neid kasutatakse eesmärgiga aktiviseerida lihasterühmad, mis asuvad liikumatus seisundis atroofia suurendamise ärahoidmisteks. Tingitud harjutused nt tuharalihastele on järgmised: · painutus põlveliigeses · kere painutus tagasi lamades kõhuli
· M. teres minor · M. deltoideus (tagumine osa) Küünarvarre liigutused küünarliigeses ja radioulnaarsetes liigestes: Küünarvarre fleksiooni küünarliigeses teostavad lihased · M. biceps brachii · M. brachialis · M. pronator teres · M. brachioradialis · M. flexor digitorum superficialis Küünarvarre ekstensiooni küünarliigeses teostavad lihased · M. triceps brachii · M. anconeus Küünarvarre liigutused radioulnaarsetes liigestes: Küünarvarre pronatsiooni radioulnaarsetes liigestes teostavad lihased · M. pronator teres · M. brachioradialis · M. pronator quadratus Küünarvarre supinatsiooni radioulnaarsetes liigestes teostavad lihased · M. biceps brachii · M. supinator · M. brachioradialis Käe liigutused randmeliigeses: Käe dorsaalfleksiooni randmeliigeses teostavad lihased · M. extensor carpi radialis longus · M. extensor carpi radialis brevis · M. extensor digitorum · M. extensor digiti minimi · M
Kui haigusnähud endiselt püsima jäävad, peaks pöörduma arsti poole. Loomulikult on ettevaatus parim vigastustest hoidumise vahend. Kuna äkilised muutused on käsitleva vigastuse juures peasüüdlaseks, siis viia reziimimuutused ellu järkjärgult, ilma tormamata. Mitte suurendada nädala kilometraazi korraga rohkem kui 10% ja hoiduda järsust maastikumuutusest. Ära unusta jooksujualatsite süstemaatilist kontrolli. Liigselt kulunud kannaosa väliskülg põhjustab pronatsiooni, mis omakorda tekitab pingeid reie sidekirme pingutajale. "Kukekannus" Rahva keeles kukekannus on luustunud ala, mis tekib tallaaluse sideme ehk plantar fascia ja kandluu ühenduskohta. Valu, mis nimetatud vigastuse korral tekib, on küllaltki intensiivne ning võib jooksutreeningule mõneks ajaks kriipsu peale tõmmata. Valust lahti saamiseks peab vähendama kannale langevat koormust. Üks suurepärane moodus koormuse vähendamiseks on korralike treeningjalatsite muretsemine
ja alajäsemed ühes suunas ning kere ja ülajäsemed vastasuunas- selline keha üla- ja alapoole roteerumine toimub 180º ulatuses ning see tagab keha tasakaalumehhanismid ja sujuva edasiliikumise kõnni ajal. Eestvaates tuleb hinnata veel puusa liigutusi (rotatsioon, abduktsioon ja adduktsioon), põlve liigutusi (rotatsioon, abduktsioon ja adduktsioon), hüppeliigest ja labajalga (varvas välja- varvas sisse ulatust, hüppeliigese dorsaal-, plantaarfleksiooni, supinatsiooni ning pronatsiooni). Tähele tuleb panna ka esineda võivat X- või O- jalgsust ning labajalgade asendit kõnnitsükli ajal. Normaalne labajala nurk (foot angle) kanna keskosast teise varbani on 5-18º (joonis 3). Eestvaates on parim jälgida keharaskuse kandmise faasi tugijalal, abduktsioon- või koonusliikumist (circumduction) hoojalal, võimalikku jalalihaste atroofiat, eriti reie eesosas ning kas toepinna laius on normaalne. Joonis 3. Labajala nurk kanna keskosast II varbani
venitusharjutustega. Edasisel spordiga tegelemisel on kasu spetsiaalsest kitsast põlvesidemest. "JOOKSJA PÕLV" Sündroomi korral esineb valu põlvekedra ülemises osas. Vigastus esineb pea- miselt jooksjatel, tekkepõhjuseks ülekoormus patella ülaosas. Ülekoormus tekib ebanormaalse pöia allapoole pööramise (pronatsiooni) tulemusena maapinnast äratõuke momendil. Selle tagajärjel reie nelipealihase kõõlus ülemäära pingutub, mis viib valu tekkele. Peamised sümptomid: - jooksmisel valu põlvekedra ülemises osas, - põlve sirutusel vastu takistust tekib valu põlvekedra ülaservas, - pidev valu vigastuse süvenedes. 64 SPORDI ÜLDAINED I TASE
annaabi.ee 
