päriliku eelsoodumusega ja viis kuritegelikule teele. teati, et alkohol kahjustab tervist. alkoholismist prooviti võõrutada parajusluse või täiskarskluse reklaamimisega. nixoni ajal just propageeriti narkootikume ja alkoholi kui valuleevendajaid, kuid hiljem saadi teada, et see tekita sõltuvust ja muidu hädasid ja siis algas karsklusliikumine, kehtestati kuiv seadus, kuid olukord muutus kohati just halvemaks, kuna tekkisid maffiad ja salaalkohol jne. Pronatalism- mõju tervishoiu arengule Positiivse eugeenika valdkonda kuuluv omandas Eestis küllaltki hästi organiseeritud kuju. riik proovis oma demograafilisi probleeme lahendada ja oluliseks sai tervishoiu ja iibepropaganda. Eugeenika vastu oli olemas riigipoolne huvi Eugeenika Instituudi rajamist toetas otseselt Rahva Juurdekasvu ja Heaolu Komisjon. 1935. aastast käivitati rahvatervishoiu kuusaastak, alustati emadepäeva riiklikku tähistamist jne. iibehüsteeria
kusjuures laste suremust peeti eriti oluliseks näitajaks). Ilmnes, et eluea pikkus sõltus varanduslikust seisust, töökohast ja hügieenist, Farr pidas eriti oluliseks haigestumise põhjuseks ülerahvastatust.17 Olukorra paranemist loodeti veelgi parema statistika vahendeid, vaid pigem sugulist karskust. See ideoloogia (neo-maltuslus) püsis kuni 20. sajandini, kuigi siis domineeris juba pigem iibehüsteeria (anti-maltusianism, pronatalism). 17 Farr näis olevat oma teoreetilistes arutlustes nakkushaiguste nn käärimisteooria pooldaja (vt: J. Liebig). Ta kõneles nn zümootilistest haigustest, levivatest nakkusosakestest, mis organismis protsesse algataksid, nii sai seletada, miks haigused aegajalt epideemiakuju 29 sisseseadmisest, vaeste harimisest aga ka arstidele südamele panemisest, et nood ka preventiivtööga tegeleksid. 1832
Inimvabadused ja liberalism AIDS Biopower (biovõim / biopoliitika) Nn biopoliitika ja biovõimu mõisted võttis 20. sajandi teisel poolel kasutusele prantsuse filosoof Michel Foucault. Mõisted tähistavad võimu (riigi) tehnoloogiaid, kontrollimaks üksikindiviidide seksuaalsusele, fertiilsusele, tervishoiukäitumisele jms, suunatud reglementatsioonide kaudu populatsioonide kui tervikute käitumist (märksõnadeks oleskid rassim, pronatalism, eugeenika, psühhiaatria, seksuoloogia jms). Arusaam biovõimust kujunes teise maailmasõja järgsetes oludes, mil ilmnes, et nii teadus kui meditsiin on olnud osalised vägagi tagurlike reziimide toimimises. Kordamisküsimused · 20. sajandil esile kerkinud vastuolud meditsiini / tervishoiu arendamisel · ,,Vanadus" ja ,,vabadus" · Haiguse mõiste laienemine (vt elu ja surm) · Biovõim / biopoliitika (vt ka arstikutse kujunemine, natsimeditsiin)
annaabi.ee 
