). Üldtuntud on ka seisukoht, et hilisem õigusakt ei tohi tagasiulatuvalt piirata subjekti õigusi, küll võib neid aga laiendada. Rahvusvaheliselt tunnustatakse põhimõtet, et on taunitav kehtestada kohustusi tagasiulatuva jõuga. Punkt 2 Jõusolek ning õigusjõud Jõus on iga jõustunud õigusakt, 1. mida ei ole muudetud või tühistatud või 2. mis ei ole muutunud kehtetuks temas sätestatud tähtajast või 3. mis on jõustunud promulgeerimisnormidega kooskõlas. Promulgeerimisnormide eiramise tagajärjena õigusakt ei jõustugi teda ei ole veel justkui olemaski. Peale promulgeerimisreeglite eiramise võib esineda juhtum, mil uus seadus sätestab mingi käitumiseeskirja teisiti kui varasem seadus, samas aga ei sisalda varasemat seadust tühistavat sätet selge sõnaga (expressis verbis). See tähendab, et vastavad rakendussätted puuduvad. Osundatud põhimõtted (printsiibid) kehtivad mitte ainult seaduste, vaid ka kõigi teiste
Jõustamine Tähendab, et juriidilised ja füüsilised isikud on kohustatud seda täitma asuma. NB! Hilisem õigusakt ei tohi tagasiulatuvalt piirata subjekti õigusi, küll võib neid laiendada. Rahvusvaheliselt tunnustatakse põhimõtet, et on taunitav kehtestada kohustusi tagasiulatuva jõuga. Jõusolek ning õigusjõud Jõus on iga jõustunud akt, 1) mida ei ole muudetud või tühistatud või 2) mis ei ole muutunud kehtetuks temas sätestatud tähtajaks või 3) mis on jõustunud promulgeerimisnormidega kooskõlas. 1) lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga õigusakt; 2) lex specialis derogat legi generali - erinormidega õigusakt on ülimuslik üldnormidega õigusakti suhtes ehk vastuolu puhul erinorme ning üldnorme eviva õigusakti puhul lähtutakse erandist selles mahus, milles at on vastuolus reegli suhtes: A) kui erand kummutab mingil juhul kogu reegli, on ta ise uus reegel;
muudetakse lihtkoosseisuks või kaotatakse surmanuhtlus jne) Üldtuntud on ka seisukoht, et hilisem akt ei tohi olla tagasiulatuvalt piirata subjekti õigusi , küll võib neid aga laiendada. Rahvusvaheliselt tunnustatakse põhimõtet, et on taunitav kehtestada kohustusi tagasiulatuva jõuga. Jõus on iga jõustunud õigusakt, 1) Mida ei ole muudetud või tühistatud või 2) Mis ei ole muutunud kehtetuks temas sätestatud tähtajast või 3) Mis on jõustunud promulgeerimisnormidega kooskõlas. Õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga õigusakt või norm on ülimuslik madalama suhtes ehk vastuolu puhul kõrgema või madalala õigusjõuga õigusjõuga õigusakti (-normi) vahel lähtutakse kõrgema õigusjõuga õigusaktist (-normist); Erinormidega õigusakt on ülimuslik üldnormidega õigusakti suhtes ehk vastuolu puhul erinorme (erandeid) ning üldnorme (reegleid) omab õigusakti juhul lähtutakse erandist selles mahus, milles ta on vastuolus reegli suhtes;