5) Kanooniline normistik 6) Normatiivaktid e. kirjutatud õigusnormid 24. Õigustloovad üldaktid ja õigustrakendavad üksikaktid: Õigust loovad üldaktid Tunnused: 1) üldkohustuslikud 2) kehtestavad reegli kõigiks järgnevateks juhtudeks toimida alati nii nagu reegel ette nägi. 3) laienevad kõigile subjektidele Õigusaktide liigid: 1) seadus 2) määrus 3) korraldus 4) otsus 5) käskkiri 25. Kuidas jõustub õigusakt (promulgeerimise ja teised staadiumid, õigustühised aktid): Õigusakt on jõus, kui akt on... 1) ...koostatud, esitatud, arutatud ja vastuvõetud ning jõustatud/kehtestatud ning see on sätestatud seadusega ja kehtivas korras ning pädevate subjektide poolt (promulgeerimise staadium). 2) ...avalikustatud seaduses sätestatud korras. 3) ...akt ei ole tunnistatud kehtivuse kaotanuks seaduses sätestatud korras.
järgnevat jõustumismenetlust. Algatus, arutamine ning otsustamine (õigusakti vastuvõtmise otsustus ning järgnev jõustamismenetlus) kogumis moodustavad õigusega reguleeritud protsessi (menetluse), mida tähistatakse terminiga promulgeerimine. Õigusaktide kehtivust iseloomustavad faktorid on: 1. jõusolek 2. aeg, 3. ruum, 4. isikute ring Punkt 1. Promulgeerimine, jõustamine ning jõustumine Õigustehnilisest aspektist on õigusnorm (-akt) jõus, kui ta: Promulgeerimise 1. On koostatud, esitatud, arutatud ja vastu võetud ning jõustatud staadium (kehtestatud) seadusega sätestatud pädevate subjektide poolt ning menetluse korras, 2. on avalikustatud seaduses sätestatud korras (kehtivas korras), ei ole tunistatud kehtivuse kaotanuks seaduses sätestatud korras (või ei kaota kehtivust sätestatud korras)
objekt, õigussuhte struktuur, subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus; õigussuhte objekt, sisu ning õigussubjektsus; juriidilised faktid. 2. ÕIGUSAKTID: mõiste; õiguse allikad; õigusaktide liigid ning hierarhia; õigusaktid ning institutsioonid; õigusnormide süsteemne koostoime ühes ning mitmes õigusaktis; õigusakti struktuur; õigussüsteem, õiguse harud ja instituudid, õiguskord, õiguse süstematiseerimine. 3. ÕIGUSLOOME: mõiste; õigusloome ja promulgeerimise põhistaadiumid; õigusaktide kehtivus ajas, ruumis ning isikute ringi suhtes: a) õigustehnilised probleemid; õigusteoreetilised probleemid. 4.ÕIGUSE TÕLGENDAMINE; JURIIDILINE KVALIFITSEERIMINE; ÕIGUSE REALISEERIMISE VIISID (VORMID) 9 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM § 1. Sotsiaalsed normid P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused