plahvatusi ja moodustuvad tuffi kihid; mandritel ja vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. Vulkaanipurskega kaasnevad lõõmpilvede rullumised, mudavoolud (lumi ja vulkaaniline materjal) Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked; Maavärina koldeks on fookus, kust hakkab maavärina murrang; Vahetult kolde kohal olev paik on maavärina kese ehk epitsenter. Kehalainetest on prominentsemad pikilained, mis levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena, ja ristilained, mis levivad deformeerivate impulssitena keskkonna suhtes. Pinnalained tekitavad aga tugevaid maavärinaid. Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks. Varisemise korral langevad või veerevad kivimid nõlva jalami suhtes. Tekivad rusukalded. Eelduseks on suur nõlvakalle ja murenemine.
hormoonide sünteesi ja sekrestiooni. Endogeenne neuronite rütmiline aktiivsus • Diurnaalne rütm, tsirkadiaanne rütm (kasvuhormoon ja kortisool), uneärkveloleku tsükkel; aasta-aegade vaheldumise rütm Ärrituse-vastuse sidustamine võimaldab endokriinsel süsteemil olla valmis, et reageerida füsioloogilise vajaduse tekkimisele. • Sekretsiooni perioodid vahelduvad erineva perioodilisusega. • Pulseerimise rütm või olla nii sage nagu iga 5-10 minuti järele Kõige prominentsemad vabanemise episoodid Episoodiline hormoonide sekretsioon esinevad sagedusega üks tund – tsirkhoraalsed • Vallandamise episood pikem kui üks tund ja vähem kui 24 tundi, siis seda rütmi nimetatkse ultradiaanseks • Kui periooilisus on ligikaudu 24 tundi, siis rütmi nimetatakse trirkadiaanseks – Sageli nimetatakse ka diurnaalseks, sest sekretoorse aktiivsuse suurenemine leiab aset kindlal päeva perioodil Hormoonide pulseeriva vallandumise füsioloogiline olulisus
Paljud benseeni heterofunktsionaalsed derivaadid on tuntud C O O- ravimitena. See tähendab, et farmaatsiatööstus kasutab aro- maatseid orgaanilisi ühendeid (ja nende derivaate) uute ravimite B ensoaat disainimisel. Alljärgnevad on prominentsemad esindajad. (bensoeh ape) Bensoaat Jo o n . 4 0 Bensoaat (benseenhape, bensoehape; joon. 39) on benseeni mo- nofunktsionaalne derivaat, mille Na-soola kasutatakse röga- O H lahtistava vahendina. Vaba bensoehapet leidub rohkesti jõhvi-
annaabi.ee 
