maailma. Zeusi viha tabas ka Prometheust. Ta neediti kõige raskemate ja kõige tugevamate ahelatega kõrge kalju külge Kaukasuse mägedes. Kui Zeus nägi, et Prometheus ei palu armu ja talub uhkelt oma saatust, saatis ta hiiglasliku kotka Kaukasusse Prometheust piinama. Kotkas lendas iga päev aheldatud Prometheuse juurde, rebis terava nokaga tal ihust maksa välja ja sõi seda. Öösel kasvas Prometheusele maks uuesti tagasi ja hommikul oli kotkale valmis uus söömaaeg. Kui Prometheus oli aastasadasid piinades ja üksinduses mööda saatnud, märkas Kaukasuse kalju külge aheldatud kangelast Herakles. Herakles tappis kotka ning kinkis Prometheusile vabaduse. Et aga Zeus oleks lepitatud ja tema needus täide läinud, pidi Prometheus kandma raudsõrmust, millesse oli kinnitatud kivikild Kaukasuse kalju küljest. Ja sellest ajast peale kannavad inimesed Prometheuse
sepikojas töötas, oli armastusjumalannal afäär ta venna sõjajumal Aresega. Sellest teada 3 saades, Hephaistos karistas neid. Sellest hoolimata oli Aphroditel hiljem veel mitmeid nii jumalatest kui surelikest armukesi, kellest osadega sai ka lapsi. (Day, 2007) (Fink, 2000) Hephaistose enda laste kohta andmed puuduvad, küll aga oli üks tema tähelepanuväärsetest saavutustest Pandora loomine Zeusi korraldusel, et Prometheusele inimsoo aitamise eest kätte maksta. (Day, 2007) Hephaistose sugupuu kohta saab selgust Tabel 1 vaadates. Tabel 1. Hephaistose sugupuu (Tõldsep, 2015) 1.3 Rooma Vulcanus Rooma mütoloogias kutsuti tulejumalat Hephaistost Vulcanuseks, nimi tuleneb arvatavasti ladinakeelsest sõnast volcanus (vulkaan), kuna roomlased uskusid, et Vulcanus elab sepikojas Etna vulkaani all. (Day, 2007) Arvati, et vulkaanist lendavad sädemed purskuvad Vulcanuse tulisest südamest, kuna ta oli
mistõttu neid kasutades oli kergem tavalise kuulajani jõuda. Sisu aga, mille Protagoras sellesse vormi asetab, on filosoofiline, logos`lik. Algne valik langebki müüdi-vormi kasuks ja Protagoras jutustab ühe loomismüüdi. Selles on kõne all elusolendite kujunemislugu. Elusolendid olevat algselt loodud paljaste ja kaitsetutena neid ohustavate välistingimuste vastu. Peajumal Zeus tegi seetõttu kahele titaanile – Epimetheusele ja Prometheusele – ülesandeks varustada iga elusolend “pääsemiseks” vajalikuga. Epimetheus palus omakorda, et Prometheus jätaks selle töö ainuüksi tema hoolde. Viimane oli päri ja nii hakkaski ta kõigile elusolenditele jaotama omadusi, mis olid elualahoiuks vajalikud. Jaotusprintsiibiks oli sealjuures põhimõte jaotada neid omadusi ebavõrdselt, kuid vastastikku tasakaalustatult, st. kui näiteks kiskjad said kihvad, küünised ja suure jõu, tänu
Teine lugu Pandorast on, et õnnetuste tulv tuleb tema uudishimust. Jumalad kinkisid talle laeka, millesse igaüks oli pannud midagi halba ja keelasid seda avada. Pandora aga oli väga uudishimulik ja avas laeka ning sealt tulid välja nuhtlused ja mured inimsoole. Pandora lõi kohe kaane kinni, kuid oli juba hilja. Laekas oli ka üks hea asi lootus (Elpis). Nüüd pööras Zeus tähelepanu patusele endale. Zeus oli unustanud võla, mis ta võlgnes Prometheusele abi eest. Zeus andis käsu oma teenritele Väele (Bia) ja Võimule (Kratos) võtta Prometheus kinni ja viia Kaukasuse mägedesse. P aheldati murdmatute kettiga kinni. Selle piina rakendamine oli mõeldud ka selleks, et avaldada Zeusile tähtis saladus ainult P teadis, kes saab olema selle poja ema, kes Zeusi kunagi troonilt kukutab. Zeus saatis Hermese Prometheuse juurde ja nõudis saladuse avaldamist. Hermes hoiatas teda, et kui ta ei räägi, saab ta veel rängema
annaabi.ee 
