membraanipotentsiaalist sõltumatud K+ kanalid 37. Pärast aktsioonipotentsiaali tekkimist taastub neuroni puhkeseisundile omane membraanipotentsiaal K+ ioonide väljumise arvel 38. Membraanipotentsiaalist sõltuvate Na+ kanalite puhke- (refraktsiooni) periood on oluline Aktsiooni potentsiaali ühesuunaliseks liikumiseks 39. Na+ liikumine läbi membraanipotentsiaalist sõltuvate kanalite on põhjustatud 40. Kõik järgnevalt nimetatud protsessid toimuvad mitoosi profaasi ja prometafaasi jooksul välja arvatud kromosoomid kahekordistuvad 41. Tuumapoori kompleksi kaudu toimub 42. C4 taimed võivad fotosünteesida ilma fotorespiratsiooni toimumiseta, sest C4 tsükkel tõstab CO2 kontsentratsiooni pärga rakkudes 1. Kui eeldada, et eukarüootne rakk on piisava koguse hapnikuga keskkonnas, aga vajab ATP-d, siis prootonite kontsentratsiooni gradient mitokondrites tekib.......... ja kasutatakse.........
Lisaks vöötidele eristatakse kromosoomimustris veel rajamärke, mille all mõeldakse selgelt eristatavaid ja kromosoomi identifitseerimisel olulisi morfoloogilisi alasid. Rajamärkide hulka kuuluvad telomeerid, tsentromeer ja suured iseloomulikud vöödid. Regiooniks nimetatakse kromosoomipiirkonda kahe rajamärgi vahel. Vöödistude tasemed. Kui rakendada kromosoomidel Q-, G- või R-vöödistust, siis saab inimese kromosoomistikus umbes 300-400 vöödi lahutuse. Pro- ja prometafaasi kromosoomides diferentsiaalvärvimise tulmusena saadud vöödistusi nimetatakse kõrglahutusvöödistuseks, HRB ehk kõrglahutus-tsütogeneetikaks, HRC. Maksimaalne lahutus on 1000-1250 vööti genoomi kohta. Üks vööt sisaldab tavaliselt 2-5 Mb DNA-d. Eukromatiini diferentsiaalvärvimine Eukromatiini värvimiseks on Q-, G- ja R-vöötide meetodid. Q-vöötide meetod töötati välja 1968. aastal. Selle meetodi puhul värvitakse kromosoome lühiajaliselt
Karüogramm -indiviidi karüotüübi uurimiseks kasutatav kromosoomistiku süstematiseeritud fotokujutis ühe raku metafaasikromosoomidest, kus kromosoomipaarid on reastatud ja rühmitatud suuruse, kuju ja vöödistusmustri järgi Kromosoomi vöödid- Kui rakendada metafaasi kromosoomidel Q-, G- või R-vöödistust, saame inimese kromosoomistikus umbes 300-400 vöödi lahutuse. Selle all mõeldakse 24 kromosoomi (22 autosoomi ning X ja Y) vöötide summat. Pro- ja prometafaasi kromosoomides diferentsiaal-värvimise vahendusel saadud vöödistusi nim. kõrglahutusvöödistuseks, HRB e. kõrglahutus-tsütogeneetikaks, HRC (High resolution Banding, HRB or High Resolution Cytogenetics, HRC). HRB võimaldab saada 500-2000 vöödi lahutuse Tsütogeneetikas kasutusel nomenklatuuri rahvusvaheline süsteem. Vöödistunud kromosoomide regioonid ja vöödid nummerdatakse tsentromeerist lähtudes telomeeri suunas 30. Kordusjärjestused inimgenoomis
et kromosoomid esinevad paaridena ema ja isa kromosoommidest, mis eralduvad meioosis ning võivad olla aluseks mendellikule pärandumisele. Kromosomaalsete territooriumite mudel – kromosoomid ei paikne tuumas hajusalt, vaid neil kõigil on oma territoorium. Boveri väitis, et kromosoomi poolt hõivatud ala sees on kromatiini kimpudest kanalite võrgustik. Kromosoomi territooriumite paiknemine säilis stabiilsena interfaasi ajal ning kromosoomide kaugused muutusid prometafaasi ajal. Ehk interfaasi ajal hõivavad kromosoomid konkreetse territooriumi tuumas. Kõhklused selle teooria kohta tekkisid, kuna tol ajal ei olnud EM nii arenenud, et tuvastada kromosoomi territooriume. Sellel ajal oli populaarne arvamus, et ainult konstitutiivne heterokromatiin jääb kondenseerunuks interfaasi ajal ning eukromatiin dekondenseerub ja seguneb. Pollisteri teooria kohaselt oli tuum nagu kromosoomide lõngakera, mis on sõlmes.
hiljem pulkjad või kepikesekujulised ise produtseeruvad moodustised rakus. Karüotüüp - indiviidi kromosoomistiku tunnustekogum, mida iseloomustab kromosoomide arv, suurus, (tsentromeeri asukohast olenev) kuju ja värvumismuster (vöödistus). Kui organismis on erineva kromosoomiarvu või -struktuuriga rakke, siis on indiviidil mosaiikkarüotüüp. Karüotüüpi uuritakse ja iseloomustatakse tavaliselt mitoosi metafaasi (või prometafaasi) kromosoomistikul karüogrammi koostamise abil. ???15. Autonoomselt replitseeruvad struktuurid tsütoplasmas http://www.ebc.ee/~mremm/virol/plant/taim1.html Kõik autonoomsed +RNA taimeviirused replitseeruvad tsütoplasmas Viirused on mitterakulised ja elavadki tsütoplasmas autonoomselt???väljaspool rakku nad ei toimi. RNA molekul lahkneb DNA- ahelast ja liigub raku tsütoplasmas asuvatele ribosoomidele kus toimub valgu süntees, sisuliselt tegemist geneetilise informatsiooni
annaabi.ee 
