17. Inglise aed 19.-20. sajandil. Eklektika ja regulaarstiil. 18.-19.saj algul Inglise maastikuaia/pargi arengu peasuundadeks on vabakujuline, hiina/inglise stiil, pastoraalne, pitorestkne maastikukujundus. 19.sajandil arenesid välja avaliku haljasala ja linnamaetsa/puiste mõõtmed. Linnade kasv tõi kaasa aedlinnade planeerimise vajaduse. Pargiarhitektuuri said iseloomustama puiesteed ja promenaadid. Tähtsalt kohal püsis uute taimede aklimatiseerimine. 19.saj on klassikalise aiakunsti arengu lõpp-staadiumiks ning modernismile eelnevaks perioodiks. Kujunduslikud katsetused, stiililised segadused ja kopeerimised 20 saj esimesel poolel tähistavad modernismi ja sajandi teisel poolel postmodernismi. Peasuunad: Vabakujuline, Hiina/inglise stiil, Pastoraalne, Pitoreskne, Arenesid välja avaliku haljasala ja linnametsa/pitstu mõõtmed, Linnade kasv tõi kassa aedlinnade planeerimise vajaduse
piirneva kuhjerannaga randla (plaaz) + MÖLLIRANDLA peeneteraliste (aleuriitsete) setetega, tavaliselt väga lauge (kamardunud, rohtunud) rannaku ja kinnikasvamisele kalduva kuhjerannaga randla ± TEHNORANDLA hüdrotehniliste rajatistega (muulide, kaitseseinte, buunide jms.) (sadamad, promenaadid, kunstrannad, muudetud loodusliku dünaamikaga randla. tehiskaitserajatised jne) Esitatud randlatüüpidest esimesed 4 on murrutusrandlad, järgnevad 3 aga kuhjerandlad; tehnorandla puhul võib tegu olla nii kuhje- kui kulutusrannaga. Randlate kaitse meetodid: passiivsed ja aktiivsed. On jõutud arusaamisele, et tuleb randasid kaitsta looduslike analoogidega näiteks panka võib seinaga kaitsta.
kõrge aiakultuuriga maid, peamiselt Itaaliat ja Prantsusmaad. Taani maastikuarhitektuur ja aiakunst põhineb ajaloolistel aedadel, mis on pärit 17. ja 18. sajandist. Taani 17. sajandi renessanssaiad on suurel määral tänaseks kadunud, jäänud on väga vähesed näited osalisest rekonstruktsioonist ja taasinterpretatsioonist. Vaid Rosenborgi lossiaial Kopenhagenis on säilinud selle funktsionaalsed ja autentsed promenaadid, mis pärinevad lossi rajamisajast 1606. a. Rosenborgi lossi vanim aiaosa - Kuninglikud Aiad - on rajatud 17. saj algul Christian IV poolt. Nagu loss ise, olid ka aiad kujundatud tollase aja vaimu järgides. Palee seisis eraldi väikesel saarel, ümbritsetuna vallikraavist, ega olnud kohandatud aedade geomeetriaga. Aiad ümbritsesid saart ning koosnesid väikestest nelinurksetest ruumidest, mida üksteisest eraldasid hekid või tara. Väikestesse aedadesse oli istutatud
annaabi.ee 
