alusel. 3.3. 1840. aastatel saab alguse marksistlik suund sotsialistlikus liikumises (vt. õpil III, lk.191) - Karl Marx ja Friedrich Engels. Karl Marxi (1818-1883) järgi on inimesed kogu ajaloo vältel jagunenud lepitamatuteks klassideks - ekspluateerijateks ja ekspluateeritavateks. Seega on kogu ajalugu klassivõitluse ajalugu. Uusajal on kaheks vastandlikuks põhiklassiks kodanlus ja proletariaat. Kuna rikkus koondub järjest väiksema hulga inimeste kätte, siis aina suuremad rahvahulgad proletariseeruvad kuni lõpuks vallandub sotsialistlik revolutsioon. Selle tulemusel eraomand kaotatakse, kaovad ka klassid ja riik ning saabub kommunistlik (lad.k. communis - ühine) ühiskond. Kuna aga ekspluataatorid ei loobu oma positsioonidest ilma vastupanuta, tuleb kehtestada proletariaadi diktatuur (enamuse diktatuur vähemuse üle). Marx eitas rahvuslust - proletariaadil ei ole isamaad, kõigi maade proletaarlaseid liidavad ühised huvid. Olulisemad teosed 1848.a
1) revolutsiooniline suund: eesmärgiks kiirel/vägivaldsel teel õiglase ühiskonna rajamine 2) reformistlik: parandada tööliste elu kapitalismi tingimustes, kindlustada kõigi inimeste inimväärne eksistents, kõrvaldada sotsiaalsed konfliktid 1840. aastatel sai alguse marksistlik suund. Karl Marxi arvates on ajalugu eelkõige klassivõitluse ajalugu (kodanluse ja töölisklassi võitlus). Rikkus koondub üha väiksema hulga inimeste kätte, ülejäänud vaesuvad pidevalt (proletariseeruvad). Kapitalismile järgneb sotsialism. Eraomandi kadumisega kaovad ka klassid, klassivõitlus ja riik. Kogu vara ja tootmine muutuvad ühiseks (ladina k communis - `ühine' kommunism). Marx ei eitanud kapitalismi vajalikkust, sest kapitalismi tingimustes oli tema arvates võimalik toota piisavalt, et seda hiljem ümber jagada. Kommunismi mõiste pärinebki Marxilt ja Engelsilt, kuigi ideoloogia rajajaks peetakse Leninit. Vasakäärmuslus
2) reformistlik: parandada tööliste elu kapitalismi tingimustes, kindlustada kõigi inimeste inimväärne eksistents, kõrvaldada sotsiaalsed konfliktid 1840. aastatel sai alguse marksistlik suund. Karl Marxi arvates on ajalugu eelkõige klassivõitluse ajalugu (kodanluse ja töölisklassi võitlus). Rikkus koondub üha väiksema hulga inimeste kätte, ülejäänud vaesuvad pidevalt (proletariseeruvad). Kapitalismile järgneb sotsialism. Eraomandi kadumisega kaovad ka klassid, klassivõitlus ja riik. Kogu vara ja tootmine muutuvad ühiseks (ladina k communis - `ühine' kommunism). Marx ei eitanud kapitalismi vajalikkust, sest kapitalismi tingimustes oli tema arvates võimalik toota piisavalt, et seda hiljem ümber jagada. 19. saj lõpus seati esikohale praktilised sotsiaalsed reformid, vajalikuks peeti parlamentarismi ja demokraatlikke valimisi
annaabi.ee 
