võitluse ajalugu. Uusajal on kaks põhilist vastandklassi kodanlus ja töölis klass. · Tootmisvahendeid omav kodanlus maksab varatule töölisklassile vaid nii palju, kui läheb vaja hinge seeshoidmiseks ja tööjõu taastootmiseks. Üle jäänud töövilja arvel suurendab kodanlus oma kapitali. · Rikkus koondub üha väiksema hulga suuromanike kätte ja kogu muu rahvas proletariseerub. · See protsess lõpeb marksistide arvates sotsialistliku revolutsiooniga, kus proletariaat võõrandab käputäie rikaste kätte koondunud rikkused. Koos era omandi kadumisega kaovad klassid, klassivõitlus ja riik, kogu maa ja tootmine muutuvad ühiseks ning jõutakse välja kommunismi (lad communis ühine). REVISIONSIM ja SOTSIAALDEMOKRAATIA XIX sajandi teisel poolel muutus marksism sotsialistlikus liikumises k õige mõjukamaks
Eitasid rahvuslust. Rõhutati töölisklassi internatsionaalse koostöö vajadust. Nende hümne: "Internatsionaal."1840. aastail saab alguse Marksistlik suund. Karl Marxi arvates on inimesed kogu ajaloo vältel jagunenud lepitamatuiks klassideks: ekspluateerijad ja ekspluateeritavad. Uusajal on kaheks põhiliseks vastand klassiks kodanlus ja töölisklass. Marxi järgi toimub tootmises pidev kapitali konsentratsioon. Rikkus koguneb väikese hulga suuromanike kätte. Muu rahvastik vaesub - proletariseerub. See protsess lõpeb marksistide arvates sotsialistliku revolutsiooniga, kus proletariaat võõrandab rikaste kätte koondunud vara. Koos eraomandiga kaovad ka klassid, klassivõitlus ja tootmine muutub ühiseks. Siit ka mõiste kommunism. Ratsionalism - selle järgi peab ühiskonnas kõ ik olema loogiline ja mõistuspärane. Kui ei ole, siis tuleb see selliseks muuta, reformida. Individualism ehk liberaalide isikukesksus. Selle järgi on üksikisik kõige loovam ja ühiskond
Eitasid rahvuslust. Rõhutati töölisklassi internatsionaalse koostöö vajadust. Nende hümne: "Internatsionaal." 1840. aastail saab alguse Marksistlik suund. Karl Marxi arvates on inimesed kogu ajaloo vältel jagunenud lepitamatuiks klassideks: ekspluateerijad ja ekspluateeritavad. Uusajal on kaheks põhiliseks vastand klassiks kodanlus ja töölisklass. Marxi järgi toimub tootmises pidev kapitali konsentratsioon. Rikkus koguneb väikese hulga suuromanike kätte. Muu rahvastik vaesub - proletariseerub. See protsess lõpeb marksistide arvates sotsialistliku revolutsiooniga, kus proletariaat võõrandab rikaste kätte koondunud vara. Koos eraomandiga kaovad ka klassid, klassivõitlus ja tootmine muutub ühiseks. Siit ka mõiste kommunism. Ratsionalism - selle järgi peab ühiskonnas kõ ik olema loogiline ja mõistuspärane. Kui ei ole, siis tuleb see selliseks muuta, reformida. Individualism ehk liberaalide isikukesksus. Selle järgi on üksikisik kõige loovam
annaabi.ee 
