9. Totaalne inimene Kuna riik ei ole omaette olend, vaid koosneb inimestest, siis peab tema uuendamine algama inimese uuendamisest. 10. Seisused Kolm ajaloolist seisust, mis lõid ühiselt meie kultuuri, on: aadel, vaimulik seisus ja kodanlus. 19. sajandil lisandusid neiel kui poliitilised faktorid veel proletariaat ja talupojad. Need viis seisust on erinevad ja üksteisest kauggel nagu 5 maailmajagu. 11. Ühe illusiooni lõpp 12. Vendluse Revolutsioon Proletariaadiks nimetatakse madala sissetulekutega sotsiaalset klassi.Algselt tähistati selle sõnaga inimesi, kes on nii vaesed, et nende ainus vara on nende lapsed. Sellest algselt halvustavast sõnast tegi Karl Marx positiivse termini, mis tähendas töölisi, kel pole muud sissetulekuallikat kui palk. Patsifism on püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida, antimilitarism.
Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. NATURAALMAJANDUS Selline majandus, mille puhul kaubalis-rahalised suhted on kas vähe arenenud või puuduvad hoopis. Kõik, mis elamiseks vajalik toodetakse ühe majapidamis-üksuse (perekond, kogukond, mõis) piires. Raha praktiliselt puudub ning seetõttu vahetatakse kaupu kaupade vastu. Ainsaiks sisseostetavateks kaupadeks võisid olla metallid ja sool, mõistates ka maitseained jm luksuskaubad. EELPROLETARIAAT - Proletariaadiks nimetatakse madala sissetulekutega sotsiaalset klassi. Inimesed, kes on nii vaesed, et nende ainus vara on nende lapsed. AADEL Aadlid olid feodaalid ehk rüütlid. Nad oli vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kaheks: 1) kõrgaadel- kuhu kuulusid siis kuningad ja suurfeodaalid 2) alamaadel- põhiliselt rüütlid. Alamaadlikele lisandusid kuninga teeninduses olevad mittevabad mehed ehk ministeriaalid
Siin peaks inimese kohta käivad teadused võtma tsentraalse koha. Subjektiivsuse uurimine. Põhiprintsiip -- sümboolne funktsioon ilmneb kahepoolse liikumisena subjekti sees. Inimene algselt muudab oma tegevuse objektiks, kuid vajalikul hetkel on tal võimalus see tegevus taastada millegi alusena, st. toimub vahetpidamatu vaheldumine tegevuse ja tunnetamise vahel, nt. ajaloos: a) inimene , kes on seotud ühiskondliku tootmisega nimetab end proletariaadiks, b) sellest lähtudes võtab osa nt. üldstreigist. Ideaalne psühhoanalüüsi õpetav osakond. Freudil olid vajalikud komponendid: psühhiaatria, seksoloogia, mütoloogia, kirjanduse kriitika ja ajalugu. Lacan lisab veel retoorika, dialektika, grammatika ja poeetika. Interpretatsioon ja aeg. Lacan pöördub kõne ja keele juurde. Analüüsi kunst seisneb vaatluses uurida partituuri (üleskirjutatud kõne poolt keele registrites)