rafineeritud natsionalistliku propaganda abil püüdis pimestada töörahva teadvust, lõhestada vene ja eesti tööliste proletaarset ühisrinnet. Ühiskondlik tegevus: Viktor Kingissepp esines hiilgava publitsistina, väljapaistva literaatori-marksistina. Paljud tema artiklid ajalehes "Kiir" paljastasid eesti kodanlust. Reas artiklites: "Ilukirjandus kihutusabinõuna", "Tööliste hingedega ratsutajad", "Ühiskondlik tegevus ja noor Eesti" jt. Kaitses ta proletaarseid seisukohti kultuuri küsimustes. Ta tegi ka suurt organiseerimistööd korraldades partei aktivistide nõupidamisi. Pidas tihedat sidet VSDTP Keskkomitee Venemaa bürooga. Perekond: Esimest korda abiellus ta Peterburis 1909. aastal. Abielust sündis kaks poega, kellest vanem oli Sergei Kingissepp. Abielu lahutati 1910. aastal. Samal aastal abiellus ta Elsa Kingissepaga (1887-1952). Pärast abiellumist sõitis Elsa Peterburi. Seal hakkas ta kohe osa võtma illegaalsest parteitööst
eksisteerimine, sõja vältimine- tegemist selgi korral kahepalgelise mänguga. 30Ndate alguses, kui kogu maailm oli maj kriisis, hakati siseriiklikus prop-s rääkima, kuidas kapitalistlike riikide vastuolud süvenevad ja paratamatult viivad uue imperialistliku maailmasõjani- tulenes, et NL peab esialgu seda pealt vaatama, aga kui ms puhkeb kapitalistlike riikide vahel ja nad üksteist välja kurnavad, peab NL olema valmis kurnatust kasutama ja viima proletaarseid revolutsioone sõdivates riigis toetama Punaarmee. Kerkis esile maailmarevol loosung. Jätkus ka industrialiseerimine, üheks tähtsaks ülesandeks oli sõjatööstuse loomine. Esimestel viisaastakutel kerkis kümneid uusi seninägematu suurusega sõjatehaseid. Hakati tootma massiliselt tanke, sõjalennukeid, suurtükke jms. Juba 1934 1.mai sõjaväeparaadil Moskvas üllatati välismaised sõjaväeatašeesid ja vaatlejaid- mingit sellist uut sõjaväetehnikat ei olnud nähtud. 30Ndate
vältida marksismi tugevnemist. Veelgi vähem mõtleb ta selle üle, et kui juba meie suurepärane kord ei suutnud segada marksismi tugevnemist, siis ei saa nii kergesti ka kaotatud tasa teha ja teda välja juurida. Kõik see ei räägi kaugeltki mitte meie intelligentsi suure mõtlemisvõime kasuks. Kodanlikud (nagu nad end ise nimetavad) parteid ei suuda kunagi lihtsalt üle tõmmata oma leeri "proletaarseid" masse. Seisavad ju siin teineteisega vastamisi kaks maailma, mis on jagunenud osalt kunstlikult, kuid osalt ka loomulikult. Nende kahe maailma omavahelised suhted saavad olla vaid omavahelise võitluse suhted. Võit selles võitlu-ses saaks aga vältimatult kuuluda enamnooremale parteile, s.o. antud juhul marksismile. Alustada võitlust sotsiaaldemokraatia vastu 1914. a. muidugi võis, ent kuni tegelikult ei leidunud
annaabi.ee 
