22 Sellel ajal leidis aset ka Servius Tulliuse reorm. Legendi järgi teostas kuningas Servius Tullius kuuendal sajandil e.u.a. plebeide suhtes väga tähtsa reformi: neid lubati sõjaväkke teenima ja nad said mõningaid poliitilisi õigusi. Servius Tullius jagas nõndasamuti nagu Solon Ateenas kogu Rooma rahvastiku (niihästi patriitsid kui plebeid) viide varanduslikku liiki. Neid liike nimetati klassideks. Kodanikke, kes ei kuulunud ühtegi neist viiest klassist, nimetati proletaarlasteks ("varanduseta"). Iga klass pidi andma kindlaksmääratud hulga sõdureid, kusjuures rikkamad andsid sõdureid rohkem. Selletõttu omasid rikkad sadakondade (tsentuuriate) viisi peetavail sõdurite koosolekuil alati rohkem hääli ja koosolekuil oli neil alati ülekaal, sest nad olid üksteisega kokku leppinud. 23 Kuna inimese varanduslik seis võis muutuda, võeti 4-5 aasta järel ette uus klassidesse jaotamine ja varanduse hindamine.24
Esimene keisririigi sajand on täis konflikte. Erinevate poliitiliste parteide võimuvõitlus iseloomustab keisririigi 1saj, toimus sõjaväe tähtsaks ja tugevaks muutumine. Sõjaväe tugevaks muutumine toimus aastal 107eKr kui viidi läbi Mariuse sõjaväereform. Selle uuenduslikkus seisnes peale militaarsete asjade ka selles, et kui varem nt kodanikud kutsuti sõjaväkke, pidid nad ise endale hankima relvad ja vaesemad inimesed sõjaväkke minna ei saanud (vaeseid kutsuti proletaarlasteks). Rooma ajaloo puhul kutsuti proletaarlasteks neid keda riik pidas üleval. Mariuse reformiga hakati sõdureid riiklikult relvastama ja võeti kasutusele palgaarmee. Palgasõdurid olid kohustuslikest efektiivsemad ja palgamaksjale ustavad. Väepealikud hakkasid palgasõdureid oma ambitsioonide elluviimiseks palju kasutama ja toimusid mitmed kodusõjad. Võitjana kodusõdadest tuleb välja Octavianus, kellest saab ainuvalitseja. Valitsejaks sai Octavianus 31 eKr ja Rooma
kodanikukohustuste, esmajoones sõjaväekohustuse täitmiseks. Igaüks pidi pidi vajaduse korral ilmuma sõjaväkke ette nähtud relvastuses, mille muretsemine oli tema enda kohus. Kõige jõukamad teenisid sõjaväes ratsanikena, keskmise jõukusega ja vaesemad roomlased aga erinevas relvastuses jalaväelastena. Kõige vaesemad, maata kodanikud, olid sõjaväekohustusest vabastatud. Nende ainus varandus olid nende lapsed (proles), mistõttu neid hakati nimetama proletaarlasteks. Proletaarlaste õigused rahvakoosolekul olid piiratud, kuid nemadki kuulusid rooma kodanike hulka. Elu varases Roomas oli talupoeglikult karm ja tahumatu. Enamuse roomlaste peategevus oli põlluharimine ja sõdimine. See kujundas roomlaste maailmavaate ning kõlbluse, mille aluseks said kodumaa-armastus, riigivõimu ja traditsioonide austamine. Ka edaspidi lugesid roomlased kodanikuvoorusteks eeskätt vaprust, enesedistsipliini, jumalate ja esivanemate
annaabi.ee 
