Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"prolatiiv" - 3 õppematerjali

Eesti keele ajalugu
28
docx

Eesti keele ajalugu

noomenitest; siiski saab seda lisaks kivinenud vormidele mõnel määral ka produktiivselt kasutada. • Tänapäeva eesti keele näiteid: paljajalu, ummisjalu, pikisilmi, pärani silmi; lehvivi hõlmu, värisevi käsi, kuivi jalu; jala, ratsa Ekstsessiiv • Samuti ajalooline lms käändevorm. • Funktsioon: väljendanud eemaldumist, lahkumist • Tunnus on säilinud tänapäeva eesti keeles üksikutes kivinenud vormides: kodunt, tagant, üksinda, villand Prolatiiv • Veel üks lms ajalooline kääne. • Funktsioon: liikumistee väljendamine • Tänapäeva eesti keeles prolatiivivorme käändevormideks ei peeta, kuid nende moodustamine on siiski osaliselt produktiivne: • meritsi, maitsi, meilitsi. 22. Võrdlusastmete ajalugu eesti keeles (komparatsioonikategooria) Võrdluskategoorial on kolm liiget - võrdlusastet ehk võrret: algvõrre, keskvõrre ja ülivõrre. Komparatiiv

Eesti keel → Eesti keele ajalugu
97 allalaadimist
Eesti keele ajalugu
38
docx

Eesti keele ajalugu

siis kadus ka sõnalõpuline -n. Eesti kirjakeeles on essiiv noorim kääne, mis võeti üle eR-st (seal lõpukadu ei toimunud) soome keele eeskujul 19. sajandil. Algul püüti essiivi tarvitusele võtta tugevaastmelisena, nõrgaastmelisena toob selle kasutusele Hermann (1884; nt pojana). 20. Mitmuse tunnuste ja vormistiku kujunemine eesti keeles. 21. Mitteproduktiivsed käänded eesti keeles. Prolatiiv Veel üks lms ajalooline kääne. Funktsioon: liikumistee väljendamine Tänapäeva eesti keeles prolatiivivorme käändevormideks ei peeta, kuid nende moodustamine on siiski osaliselt produktiivne: meritsi, maitsi, meilitsi. Ekstsessiiv Samuti ajalooline lms käändevorm. Funktsioon: väljendanud eemaldumist, lahkumist Lõpp on olnud -ntA (-nA (lokatiiv) + -tA (separatiiv)) Tunnus on säilinud tänapäeva eesti keeles üksikutes kivinenud vormides:

Eesti keel → Eesti keele ajalugu
61 allalaadimist
TÜ Keeletüpoloogia kordamisküsimused-2016
30
docx

TÜ Keeletüpoloogia kordamisküsimused (2016)

 Kohakäänded: - Latiiv (GOAL) – väljendatakse, kuhu poole liikumine toimub (illatiiv (sisse), allatiiv (alale), translatiiv (saav), terminatiiv (rajav)) - Lokatiiv – küsimus „kus“, koha peal olemine (inessiiv (sees), adessiiv (alal), essiiv (olev)) - Separatiiv (SOURCE) – küsimus „kust“ (elatiiv (seest), ablatiiv (alalt))   Prolatiiv nt komi koridor-ti ‘mööda koridori’  maitsi, telefonitsi  Lokalisatsioonid:  Realiseeruvad erinevalt käändesüsteemides  IN sees  APUD kõrval  SUB all  SUPER kohal  POST taga

Keeled → Keeleteadus
72 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun