mõõdule) oli antud avalik kuju ja ta on omandas leviku mitte enda väärtuse pärast, vaid koguse pärast, ja lõpetati nimetama seda, mida andsid mõlemad pooled kaubana, vaid üht eset hakati nimetama hinnaks. (2) Aga kajad sellest Rooma õiguse arengust, kui raha ei olnud ja käive toimus otsese kauba vahetusega, saab kuulata väga pikka aega. Leiame neid kajasid juristide erinevatele koolidele kuuluvate juristide vaidlemistes. Isegi advokaat III. BC Paul, tõi esile Sabiniaanide ja Prokuliaanide vaidlusi küsimuses "kas me nüüd saame nimetada müügilepinguks seda, millega üks pool kohustub andma teisele poole objekti mitte raha eest andma, vaid teise asja eest, näiteks kui ma annan teile ülevalt kleiti, tooga, ja vastutasuks saan põlvpükse, tuunika" ta ei ütle kategooriliselt ja tingimata, et sellist kokkulepet ei saa pidada ostumüügi lepinguks, vaid nimetab küsimust vastuoluliseks. (3) (6)
alusepanijana ja pidanud teda paremaks juristiks kui nende ühist õpetajat Quintus Muciust. Serviuse süsteemi arendasid edasi tema rohked õpilased. Tuntuim neist on Trebatius, kellele Cicero pühendas oma teose Topica. Serviuse ning tema otseste õpilaste eluaega nimetatakse spetsiifiliselt klassikaliseks õigusteaduseks, mis lõpeb aastal 27 eKr. Klassikalist institutsionaalsel teoorial põhinevat õigusteadust kannavad edasi prokuliaanide koolkonda kuuluvad juristid. Klassikaline institutsionaalne õigusteadus põhines teaduslikul maailmavaatel, mille kohaselt kõik, millest inimene aru saab, sh õigus on vaba igasugusest jumalikkusest, ka jumalikest loomuõiguslikest printsiipidest. Usk loomuõiguslikesse printsiipidesse asendus veendumusega, et õigus on sarnaselt keelele, arhitektuurile jt tehnikatele ainult osa inimlikust tsivilisatsioonist. Servius võttis oma idee ja meetodi üle skeptikutelt
Eelklassikaline (ca 300 eKr kuni 27 eKr – kattub printsipaadi alusega) Klassikaline Järelklassikaline Okko Behrendsi periodiseering: Religioosse õiguse periood (9. sajandi lõpp eKr - 3. saj (st u 250) eKr) Eelklassikalise õiguse periood (3. saj keskpaik eKr kuni 82 eKr) Klassikalise õiguse periood (82 eKr - 27 eKr / 250 pKr) Spetsiifiliselt klassikaline õigusteadus (82 eKr - 27 eKr) Sabiniaanide ja prokuliaanide õigusteaduslikud koolkonnad, kõrg- ja hilisklassikaline õigusteadus (27 eKr - 250 pKr) Järelklassikaline (250 - 563 pKr) Rooma õiguse tähtsaimad allikad Leges duodecim tabularum (451/450 eKr) – kaheteist tahvli seadused Jaotatud tahvliteks ja fragmentideks Seadusteks nimetati ka fragmente, nt I.1.: Si in ius vocat, ito. (Kui keegi kutsub teise kohtusse, siis ta mingu.) Gaiuse „Institutsiones“ Gaiuse institutsioonid
annaabi.ee 
