aistingud, mis annavad meile infot meie keha liikumisest ja meie keha ruumis paiknemisest. Mõned reaktsioonid on automaatsed ehk refleksid (seljaaju juhitud). Põlverefleks 1. Põlvekõõluse stimuleerimine 2. Lihaskäävi rakkude aktiveerumine 3. Motoneuron innerveerib lihast kokku tõmbuma 6. Võrdle haistmismeelt ja maitsmismeelt. Kumb on toidu puhul olulisem – kas toidu lõhn või toidu maitse? Haistmismeelega sarnaselt on maitsemeele proksimaalseteks stiimuliteks kindla ehitusega molekulid, mis reageerivad retseptorrakkudega. Lõhna tundume kaugelt, kuid maitse tundmiseks peab toitu panna suhu. Retseptorite erinev asukoht. Meelte keerukus: haistmine on keerulisem, kui maitsmine. Haistmist reguleerivad umbkaudu 1000 erineva retseptori tüüpi. Maitsmismeel tugineb ainult viiele tüübile (soolane, hapu, magus, mõru, umami). Toidu puhul on olulisem haistmine. Suur osa sellest, mida me kutsume maitsetajuks – ja mis
Ninaõõne haistmisregioon, mis paikneb ninaõõne ülaosas - ülemise ninakarbiku serval. Haistmisepiteel - ninaõõne tipus asuv limaskest; sisaldab lõhnatundlikke retseptorrakke, mis reageerivad õhus olevate molekulidega, mida nimetatakse lõhnaaineks. Haistepäsmakesed - kohad aju haistesibulas, kus lõhnatundlike retseptorite signaalid korduvad. Maitsemeel- Suus keelel, suulaes ja kõris paiknevad maitsenäsad. Nagu haistmismeelega, on maitsmismeele proksimaalseteks stiimuliteks kindla ehitusega molekulid, mis reageerivad retseptorrakkudega ning see toimub läbi keelmilise reaktsiooni ( niiskus). Maitseretseptorid asuvad eelkõige keelel, aga ka suulael ning kõri ülaosas. Maitsenäsade pinnal asuvad avad, mille kaudu pääsevad sisse lahustunud aineosakesed. Nende kokkupuutel maitsmispungade tunderakkudega tekivad närviimpulsid, mis kanduvad mööda maitsmisnärve ajukoore vastavasse piirkonda.
Inimene areneb vastastikuste mõjutuste keskkonnas. Nii mõjutavad tema arengut teised inimesed, objektid, sündmused, sümbolid jne. Inimese arengu seisukohalt on oluline, et vastastikune mõju oleks pidev ja korduks teatud aja möödudes. Neid vastasmõjusid 2 nimetab Bronfenbrenner proksimaalseteks protsessideks (näiteks lapse mängimine teiste lastega, uute teadmiste omandamine). Arengut mõjutavad proksimaalsete protsesside vorm, jõud, sisu ja suund. Inimest mõjutavad nii lähem kui kaugem keskkond, tema loomus, nii sotsiaalsed kui ajaloolised tingimused. Samuti mõjutavad inimese heaolu biogeneetilised, psühholoogilised, käitumuslikud, sotsiaalkultuurilised ja füüsilise keskkonna faktorid
annaabi.ee 
