väike pöörel. Alumises otsas on põnt ( keskmine, külgmine põnt ). Pea ja põnda vahele jääb reieluu keha. Sääreluud on sääre ja pindluu. Sääreluu ülemises otsas paikneb külgmine ja keskmine põnt. Luu alumine ots on nelinurkne, mille sisemisel ( mediaalsel ) küljel paikneb keskime peks. Välimisel ( lateraalsel ) paikneb pindluumine sälk. Pindluu ülemine ots on pea ja alumine moodustab peksu. Jalaluud: Kannaluid on 7 lühikest luud ( randmeluudest suuremad ). Proksimaalsel reas on 2 luud : konts ja kandluu ( kõige suurem ). Distaalses reas on 5 luud : lodiluu (4), kuupluu (3) ja kolm talbluud : keskmine (5), vahepealne (6) ja külgmine (7). Pöialuid loendatakse suure varba poolt, esimene on kõige lühem ja jämedam. Teine on kõige pikem. Varvasteluud on nimepoolest ja kujupoolest sõrmeluudega sarnased. Suurel varbal on 2 faalanksit, teistel 3. 5dal varbal liitub keskne faalanks distaalsega. Kolju.
-AER tagab proksimaalse-distaalse (õlg-sõrmed) jäseme kasvu, hoides mesenhüümi rakke mitootilises prolifereerumisjärgus. Samal ajal AER säilitab anterioorse-posterioorse (pöial- väike sõrm) telje tekkeks vajalike faktorite ekspressiooni ja määratleb D-V (käeselg- peopesa) teljed. · Proksimaal-distaalse (õlg-sõrmed) telje areng ja peamised faktorid Retinoolhappe ja FGF/Wnt vastandlikud gradiendid: Retinoolhapet eritub proksimaalsel poolel, FGF ja Wnt distaalsel poolel. Kui mesenhüümi töödelda retinoolhappega, siis sellisest jäsemepungast arenevad proksimaalsed osad rohkem ja samuti FGF ja Wnt puhul (arenevad distaalsed osad). *Proksimaal-distaalse telje kujunemine ja jäseme diferentseerumine sõltub interaktsioonidest AERi ja selle all oleva jäsemepunga mesenhüümi vahel. Selle distaalse mesenhüümi ehk mittediferentseerunud tsooni ehk progresseeruva tsooni (PZ) prolifereeruv aktiivsus tagab
liigutusi. Võimalusel võib kasutada passiivse liikuvuse (continuous passive motion- CPM) aparaati, et parandada liigeste liikuvust teraapiasessioonide vahel. 6 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Turse Luumurrupiirkonnast distaalsel ja proksimaalsel teostatud harjutused aitavad venoossel verel naasta veenivereringlusse ning vähendada turset eriti kui harjutused on teostatud jäseme elevatsioon asendis. Keharaskuse kandmine Täielikku või osalist keharaskust ei tohi kanda jäsemele enne kui röntgeniga on näha teatud luukalluse formatsioon. Juhtudel, kus keharaskuse mittekandmine jäsemele on võimatu, võib lubada nn jala puudutust (ingl.k touch weight bearing) kontaktalusega. Et
annaabi.ee 
