käitumist, et juhile meele järgi olla ning tahet teda truult teenida. Enn Kraami näitlemisest oli sellest väga hästi aru saada. Näidendis üritas ta Stalinile selgeks teha, et need kaks heliloojat ei ole õiged inimesed sobivat muusikat kirjutama. Pealt vaadates tekkis tunne nagu Enn Kraam tõesti ei saa heliloojaid mänginud Eero Spriidi ja Jüri Aarmaga läbi. Eero Spriit mängis väikest viisi äput ja kepiga kõndivat heliloojat Sergei Prokofjevit. Viisakas ja džentelmenlik olemus oli tasemel näideldud. Oli ka aru saada uhkusest oma loomingu üle. Veel jäi hästi silma tema lombakas jalg, mille tõttu pidi kõndimiseks kasutama jalutuskeppi. Näidendis oli koht, kus Prokofjev pidi maha kummardama, kuid jalatervise pärast ei saanud ta seda normaalselt teha ning peaaegu kukkus lausa kõhuli põrandale. See nõudis temalt väga tõetruud näitlemisoskust, et publik saaks aru, kui raske on haige jalaga sellisesse asendisse laskuda
Hovsepyan, Maire Haava, Valentina Taluma, Maris Liloson jt. Rahvusooper Estonia koor ja orkester Esitatakse eesti keeles. Ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu" on Itaalia commedia dell arte ehk improvisatsioonilise maskikomöödia järeltulija 20. sajandi vene helilooja nägemuses. Prokofjev kirjutas libreto ise, kasutades selleks V. Meierholdi, K. Vogaki ja V. Solovjovi mugandust C. Gozzi 1761. a. Loodud komöödiast. Gozzi sürrealistlik ja fantaasiarohke näidend inspireeris Prokofjevit looma meistriteost, milles põimuvad maagia, komöödia ja satiir. ,,Armastus kolme apelsini vastu" on mitmetasandiline teos : seda võib käsitleda kui näidendit näidendis, vaimukat kriitikat 20. sajandi ooperitraditsioonide aadressil või väitlemist päevapoliitilistel teemadel. Tõlgendusvõimaluste paljusus on teinud nii näidendist kui ooperist maiuspala lavastajatele ja kunstnikele. Esietendusele Ameerikas järgnes ooperi tohutu menu Venemaal. Eesti publiku südamed võitis 1991. a
nägemuses. Prokofjev kirjutas ise libreto, kasutades selleks Vsevolod Meierholdi, Konstantin Vogaki ja Vladimir Solovjovi venekeelset mugandust Carlo Gozzi 1761. aastal loodud samanimelisest komöödiast. Näidend pilkab kirjaniku kaasaegset Carlo Goldonit, kelle raskemeelsed ja pealiskaudselt naturalistlikud melodraamad olid Gozzi meelest süüdi itaalia teatri allakäigus. Gozzi sürrealistlik ja fantaasiarohke näidend inspireeris Prokofjevit looma meistriteost, milles põimuvad maagia, komöödia ja satiir. ,,Armastus kolme apelsini vastu" on mitmetasandiline teos seda võib käsitleda kui näidendit näidendis, vaimukat kriitikat kahekümnenda sajandi ooperitraditsioonide aadressil või väitlemist päevapoliitilistel teemadel ajaloolise commedia dell'arte vahenditega. Tõlgendusvõimaluste paljusus on teinud nii näidendist kui ooperist maiuspala lavastajatele ja kunstnikele. Esietendusele
annaabi.ee 
