palju ka esitatud. Ka tema Orelisonaati peetakse üheks ilusamaks selles zanris. Samuti Flöödisonaati. On kirjutanud üldse palju teoseid puhkpillidele, mis on prantslastele üldiselt omane joon. Sonaat klarnetile ja klaverile valmis pisut enne helilooja surma. Kolmas puhkpillisonaat on Oboesonaat (1962). See oli ka viimane teos enne tema surma. Poulenc tutvus väga paljude erinevatest rahvustest inimestega, kes 20.saj elasid Pariisis. Oboesonaat on pühendatud ühele heale sõbrale Sergei Prokofjevile. Ta on võtnud sonaati ka muusikat Prokofjevi balletist ,,Romeo ja Julia". Poulenc tegeles ka pianistina. On reisinud mööda Euroopat palju ringi, enamasti koos bariton Pierre Bernaciga, kes tema laule esitas. On kirjutanud klaverimuusikat aastatel 1918- 1959. Sinna kuulub palju erinevaid palu, süite, tsükleid, nt. ,,Villageoises" (Külastseenid 1933) ja kaks sonaati klaveriansamblile. Kokku umbes 30 klaveriteost.
Ka tema Orelisonaati peetakse üheks ilusamaks selles zanris. Samuti Flöödisonaati. On kirjutanud üldse palju teoseid puhkpillidele, mis on prantslastele üldiselt omane joon. Sonaat klarnetile ja klaverile valmis pisut enne helilooja surma. Kolmas puhkpillisonaat on Oboesonaat (1962). See oli ka viimane teos enne tema surma. Poulenc tutvus väga paljude erinevatest rahvustest inimestega, kes 20.saj elasid Pariisis. Oboesonaat on pühendatud ühele heale sõbrale Sergei Prokofjevile. Ta on võtnud sonaati ka muusikat Prokofjevi balletist ,,Romeo ja Julia". Poulenc tegeles ka pianistina. On reisinud mööda Euroopat palju ringi, enamasti koos bariton Pierre Bernaciga, kes tema laule esitas. On kirjutanud klaverimuusikat aastatel 1918- 1959. Sinna kuulub palju erinevaid palu, süite, tsükleid, nt. ,,Villageoises" (Külastseenid 1933) ja kaks sonaati klaveriansamblile. Kokku umbes 30 klaveriteost.
Kuigi "Rhapsody in Blue" pole oma kompositsiooniliselt ülesehituselt just pärl, lummavad kuulajat meloodiate kujundlikkus ja helikeele värskus. 30. eluaastal otsustas Gerswhin pühkida mõneks ajaks Ameerika tolmu jalgadelt, et värskendada vaimu, tutvuda põhjalikumalt Euroopa kultuurieluga ja täiendada oma konarlikku kompositsioonitehnikat mõne kuulsuse juures. Pariisis ei lasknud ta mööda ühtegi võimalust mängida ette oma teoseid kuulsa Kuue rühma heliloojatele, ka Sergei Prokofjevile ja Maurice Ravelile. Viimane öelnud Gershwinile oma kuulsa lause: "Miks te tahate saada teisejärguliseks Raveliks, kui te olete juba esmajärguline Gershwin?" (Ravel pidas lugu Gershwini talendist ja kirjutas tema auks oma Viiulisonaadi ja Klaverikontserdi in G.) Pariisist naasis helilooja kodumaale sümfoonilise poeemiga "Ameeriklane Pariisis", mis kõlas esiettekandes New Yorgis 70 aastat tagasi. Ameeriklane oli mõistagi Gershwin ise, kes nautis 20. aastate Pariisi kirevat elu
Kuigi "Rhapsody in Blue" pole oma kompositsiooniliselt ülesehituselt just pärl, lummavad kuulajat meloodiate kujundlikkus ja helikeele värskus. 30. eluaastal otsustas Gerswhin pühkida mõneks ajaks Ameerika tolmu jalgadelt, et värskendada vaimu, tutvuda põhjalikumalt Euroopa kultuurieluga ja täiendada oma konarlikku kompositsioonitehnikat mõne kuulsuse juures. Pariisis ei lasknud ta mööda ühtegi võimalust mängida ette oma teoseid kuulsa Kuue rühma heliloojatele, ka Sergei Prokofjevile ja Maurice Ravelile. Viimane öelnud Gershwinile oma kuulsa lause: "Miks te tahate saada teisejärguliseks Raveliks, kui te olete juba esmajärguline Gershwin?" (Ravel pidas lugu Gershwini talendist ja kirjutas tema auks oma Viiulisonaadi ja Klaverikontserdi in G.) Pariisist naasis helilooja kodumaale sümfoonilise poeemiga "Ameeriklane Pariisis", mis kõlas esiettekandes New Yorgis 70 aastat tagasi. Ameeriklane oli mõistagi Gershwin ise, kes nautis 20. aastate Pariisi kirevat elu
annaabi.ee 
