ülikoolis. Ülikooli teise perioodi nn. Academia Gustavo-Carolina tegevusperioodi kõige kuulsamaks ajaloolaseks võib nimetada Olaus Hermelin'i, kellest saab hiljem aadlik ja ta tõuseb salakantselei juhatajaks. Kuna ta põletas enne venelaste tulekut kuninga dokumente, siis Peeter I võtab temalt kirjutamisõiguse ära. Ülikooli põhikiri oli väga sarnane Uppsala ülikooli põhikirjaga. Tartu ülikooli põhikiri on ilmselt valmistatud pärast 1650. aastat prokantsler Klingiuse ajal. Ennem kasutati Uppsala ülikooli põhikirja. Selle aja põhikiri koosneb suures ulatuses vannetest, mida tuli kindla reglemendi alusel uuendada. Vandega olid seotud kõik akadeemilised kodanikud alates professoritest kuni õpilasteni välja. Vanne lõppes alati pöördumisega Jumala poole. Kuigi meie ülikoolidest on vandevormel kadunud, leidub seda veel mõnes Euroopa ülikoolis tänaseni. Nimelt Saksa ülikoolides annavad professorid ametivande riigile
1632. aasta juunis kirjutas Gustav II Adolf alla ülikooli asutamisürikule. Pidulikus avakõnes teatati, et sellesse kooli on väga oodatud ka alamast seisusest inimesed. Tartu Ülikoolis oli 4 teaduskonda: filosoofia-, usu-, arsti- ja õigusteaduskond. Kõigil tuli õppimist alustada filosoofiateaduskonnas, see andis üldharidusliku sissejuhatuse teadustesse. Pärast 5-6 aastast õppimist valiti eriala ja studeeriti veel 3-4 aastat. Ülikooli kõrgeim juht oli kantsler ja tema abiliseks prokantsler. Kollegiaalse organi ülesandeid täitis professorite üldkogu ehk senat. Kolmas mees ülikooli ametiredelil oli rektor, kes tegeles jooksvate asjadega. Ülikooli astumiseks ei nõutud kindla koolitüübi lõpetamist. Tähtsamaks õppetöö vormiks oli loeng, selle kõrval vaidlused e. dispuudid. Teadmisi kontrolliti kuu- ja semestrieksamitel. Vene-Rootsi sõjas Tartu linn kapituleerus ja suurkool kolis 1656. aastal Tallinna. Uuesti avati ülikooli uksed Tartus 1690. aastal
1632. aasta juunis kirjutas Gustav II Adolf alla ülikooli asutamisürikule. Pidulikus avakõnes teatati, et sellesse kooli on väga oodatud ka alamast seisusest inimesed. Tartu Ülikoolis oli 4 teaduskonda: filosoofia-, usu-, arsti- ja õigusteaduskond. Kõigil tuli õppimist alustada filosoofiateaduskonnas, see andis üldharidusliku sissejuhatuse teadustesse. Pärast 5-6 aastast õppimist valiti eriala ja studeeriti veel 3-4 aastat. Ülikooli kõrgeim juht oli kantsler ja tema abiliseks prokantsler. Kollegiaalse organi ülesandeid täitis professorite üldkogu ehk senat. Kolmas mees ülikooli ametiredelil oli rektor, kes tegeles jooksvate asjadega. Ülikooli astumiseks ei nõutud kindla koolitüübi lõpetamist. Tähtsamaks õppetöö vormiks oli loeng, selle kõrval vaidlused e. dispuudid. Teadmisi kontrolliti kuu- ja semestrieksamitel. Vene-Rootsi sõjas Tartu linn kapituleerus ja suurkool kolis 1656. aastal Tallinna. Uuesti avati ülikooli uksed tartus 1690. aastal
annaabi.ee 
