teisele inimesele liialt, äkki tungime läbi pealispinna tuumani, sellepärast näeme me meelsamini vähem temast, mitte enam kui me arvame järgnevaks ettevõtmiseks temaga vaja minevat. See kiire tundmaõppimise laad vastab sisemisele ükskõiksusele teise inimese suhtes. Aga see pole veel kõik. Me ei näe teda mitte ainult perifeerselt ja pealiskaudsel viisil: Me näeme teda ka paljus osas ebarealistlikult. Selles on peamiselt meie projektsioonid süüdi. Me oleme vihased, projetseerime oma viha teisele inimesele ja usume, et ka tema on vihane. Me oleme uhked ja leiame, et ka teised on uhked. Meil on hirm ja kujutleme endale ette, et ka temal on hirm jne. Me muudame ta paljude riiete puuks, mida me ise ei taha kanda, ja usume sellest hoolimata, et see on tema, ja ei märka, et need on vaid riided, millesse me teda riietame. Aga me mitte ainult ei projetseeri, me muudame ka oma pilti teisest, kuna meie oma emotsioonid muudavad meid jõuetuks, teist nii näha, nagu ta on.
Vastandlikud tunded on olulised, et saaks paremini gestalte moodustada. Kui teadvustada vastandeid, teadvustame ka iseend paremini. Kaitsefunktsioonid. Inimene reageerib ohule v stressile nende eest põgenemisega. Ta võib hakata kasutama kaitsefunktsioone ka siis, kui ohtu pole. Konfliktist hoidumise meetodid: - Introjektsioon kalduvus võtta omaks võõraid uskumusi neid analüüsimata. - Projektsioon oma omaduse või joone omistamine keskkonnale ja teistele inimestele. Mida rohkem projetseerime, seda vähem võtame vastutust, raske muutuda. - Retroflektsioon teeme iseendale seda, mida tahame teistele teha v vice versa - Deflektsioon kontakti hajutamine. Ebameeldivas olukorras tehakse nägu, et midagi pole juhtunud. Piinlik hetk, keegi naljatab, viib teema mujale. - Kokkusulamine ehk konfluents keskkonna ja indiviidi piiride ähmasus, turvatunne tekitatakse nii, et ei öelda välja oma tõelisi tundeid. Kõik teeme ühtemoodi, ei tohi sinna peatuma jääda. 15
Vastandlikud tunded on olulised, et saaks paremini gestalte moodustada. Kui teadvustada vastandeid, teadvustame ka iseend paremini. Kaitsefunktsioonid. Inimene reageerib ohule v stressile nende eest põgenemisega. Ta võib hakata kasutama kaitsefunktsioone ka siis, kui ohtu pole. Konfliktist hoidumise meetodid: - Introjektsioon kalduvus võtta omaks võõraid uskumusi neid analüüsimata. - Projektsioon oma omaduse või joone omistamine keskkonnale ja teistele inimestele. Mida rohkem projetseerime, seda vähem võtame vastutust, raske muutuda. - Retroflektsioon teeme iseendale seda, mida tahame teistele teha v vice versa - Deflektsioon kontakti hajutamine. Ebameeldivas olukorras tehakse nägu, et midagi pole juhtunud. Piinlik hetk, keegi naljatab, viib teema mujale. - Kokkusulamine ehk konfluents keskkonna ja indiviidi piiride ähmasus, turvatunne tekitatakse nii, et ei öelda välja oma tõelisi tundeid. Kõik teeme ühtemoodi, ei tohi sinna peatuma jääda.
annaabi.ee 
