Ajuvedelik asub peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalruumis. Täiskasvanud inimesel on ajuvedeliku kogumaht u. 200 ml. Ajuvedelikku valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes ning ta voolab ära lümfisüsteemi ja vereringe venoossesse ossa Ajuvedelik osaleb aju ainevahetuses, sellest sõltub koljusisene rõhk. Ajuvedelik kaitseb aju ka mehaaniliste vigastuste eest. 161. Pea- ja seljaaju ülenevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom: Projektsiooniteid nimetatakse pea- ja seljaaju juhteteedeks. Need on ühesuguse funktsiooniga närvikiudude kimbud, mis ühendavad omavahel madalamal ja kõrgemal asuvaid närvikeskusi. Ülenevate ehk aferentsete juhteteede kaudu antakse närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest ja teistest elunditest, peaajju. Ülenevad juhteteed paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides ja külgmiste väätide välimistes osades. Need närvikiud on spinaalganglionide
* Õndrapõimik moodustub viienda ristluunärvi ja õndranärvi kõhtmistest harudest, innerveerib õndraluu piirkonna nahka. 62. Ülenevate ja alanevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom. Lk 210. Ülenevad juhteteed on sensoorsed. Alanevad juhteteed on motoorsed. Seljaaju ülesandeks on juhtida signaale ülenevas või alanevas suunas. Tunne, et vesi on külm, liigub mööda sensoorset teed pidi üles ja motoorset teed pidi alla. Projektsiooniteid nimetatakse pea-ja seljaaju juhteteedeks. Need on ühesuguse funktsiooniga närvikiudude kimbud, mis ühendavad omavahel madalamal ja kõrgemal asuvaid närvikeskusi. Ülenevad juhteteed on sensoorsed, nende kaudu antakse närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest ja teistest elunditest, peaajju. Nad paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides ja külgmiste väätide välimistes osades
teiste osade üle ning teostub organismi kõige täiuslikum kohandumine väliskeskkonna tingimustega (tema käitumine). 28 Suuraju koor kujutab endast ühtlast hallaine kihti, mis 2 5 mm paksuselt katab suurte poolkerade pinda. Tema kogupindala on võrdlemisi suur, ulatudes täiskasvanul 2200 cm2, tänu sellele, et ta ei asu mitte ainult käärude piirkonnas, vaid tungib ka vagudesse. 6.4. Pea ja seljaaju juhteteed Projektsiooniteid nimetatakse praktikas tavaliselt pea ja seljaaju juhteteedeks. Need kujutavad endast ühesuguse funktsiooniga närvikiudude kimpe, mille abil madalamal asuvad närvikeskused on ühenduses kõrgemal paiknevatega ja vastupidi. Eristatakse ülenevaid (aferentseid) ja alanevaid (eferentseid) juhteteid. Ülenevad (aferentsed) juhteteed (sensibiilid) tagavad informatsiooni edasiandmise keha perifeerias paiknevatest retseptoritest suuraju poolkerade ja väikeaju koorde ning teistesse keskustesse
annaabi.ee 
