agressiivne või ka tervistav ja tee juhiks millegi uue juurde. Varju arheatüüp vastandub alati inimese teadlikule minale ehk ego'le ehk nad on kui ühe terviku kaks poolt. Oma varju teadvustamine on alati seotud katsumuse, väljakutsega ja oma isiksuse tumedate osade ära tundmine on iseenda ära tundmise algus. Vari on lahutamatult seotud emotsioonidega, k.a afektiseisundiga, kus vari ja ego võivad vahetada kohad. Tihtipeale vari projektseerub teistele kaasinimestele ehk inimene näeb oma varju omadusi teistes, kuid eneses ei teadvusta neid. Oma varju ei tasu ka alla suruda, sest nagu Jung ütles, siis varju alla surumine on võrdeline peavalu ravimisega giljotiini abil. Jung uskus, et ainult pimeduses pole varju. Varju põhiroll on vastandumine egoga ja seetõttu on võimalik areng, sest kunagi pole lõplikult õiget vastust. Vari võib ühteaegu olla nii kahetsusväärne nõrkus, kui ka tervendav instinkt
eluaastat kaotatakse. 2) Pk-d, kuhu kõnekeskus saaks ümber paikneda teises poolkeras, hõivatakse juba teiste aju f- de poolt. (Nt. ruumisorienteerumine, kehade mõõtmete ja paigutuste tajumine ruumi suhtes jne) Kõrvalmõjud: Laste vaimsed võimed ja kõnekultuur tervete lastega võrreldes madalam. Üldpõhimõtted Peaaju koore f-dest ja talitlustest: 1) Ajukoore poolkerades on sensoorsete ja motoorsete f-de .. kontrol.. tajusus (st, ajus nii tundlikkus kui motoorika projektseerub vastaspoolele) 2) Kuigi aju poolkerad on ehituselt sarnased, pole nad siiski täielikult sümmeetrilised oma talitluses. Kasvõi kõnekeskus on ühelt poolt vasakul enamiku inimestel. Peaaju koore sagarate üldised f-d on järgmised: a) Otsmiku sagarad on seotud eelseisva tegevuse planeerimise ja liikumise kontrollina. Ka mälu ja mõtlemisega seotud protsessid on rohkem koondunud otsmiku sagarasse. b) Kiirusagarad on enam seotud tundlikkuse vastuvõtmisega kehalt, peegeldavad keha tundlikkust
Laiemas tähenduses on anima naiselik alge mehes (sisaldab ka naiselikkuse ideaali), animus on mehelik alge naises (sisaldab ka mehelikkuse ideaali). Vahel võib juhtuda, et inimeste anima ja animus põrkuvad või tõmbuvad inimeste kohtumisel. See ongi Jungi arvates keemia või tõmme esimesest hetkest kahe inimese vahel. Anima ja animuse teadvustamine on raske. a. Anima ideaal projektseerub emasse, aga hiljem igasse naisesse, kes äratab mehes tugevaid tundeid (nii positiivsed kui negatiivsed tunded). Kui see jääb üle kandmata, siis hakkab mees oma elukaaslast võtma ema aseainena. Selline mees, kellel on väga tugev anima, muutub väga emotsionaalseks ja sentimentaalseks. Ideaali kujutis liigub ajas vastupidiselt. Mida vanemaks inimene saab, seda nooremaks kujutis muutub
annaabi.ee 
