Hing oli sees ja varastati, et saak maha matta või kõrtsis juua ja ennast täis õgida. Need on Katku sõnad (lk.106). II.,,Rehepapp" - Eesti ühiskonna peegelpilt 1.Seigad raamatust, mis tänapäevalgi tüüpilised. Raamatus sõid suured Eesti hiired aida tühjaks ja kassi ka ei olnud Küll mõisahärra uue vilja muretseb, kinni maksab ja kassi ka veel ostab. Nii on ka meie paljude toetuste ja projektidega (EAS astus siin hiljuti väga suurde ämbrisse oma projektirahade jagamisega). Nuiame euroliidust raha, toetame ideid ja juba ette hukule määratud projekte ja küll selle pärast keegi kinni maksab. Mõisa köis, las lohiseb. Varastame ära, matame maha. ,,Teeme ära" prügi vedeleb siiani lennuväljal. Ja hea, et Eestimaal üldse veel metsagi alles on. Muna-Ott käis välismaal ehk põrgus tööl, maksti hästi ja töö ei olnud hull. Vaevalt, et keegi kipuks võõrsile sama palga eest, mis siin makstakse.
hoov 20*20 m • Paarismaja (Duplex)- ristikujuline maja, kus on 4 aeda/hoovi -Kõiki elamutüüpe saab kombineerida ja ühes kohas korraga ehitada. -Aedlinn (L-kujuline) vs riba-kvartal (ridaelamud): tiheduse vahe ja kas on lisahüvesid (aed, kõnnitee, mänguväljak jne). * Milliste planeeringulahendustega oleks võimalik elamufondi odavamaks muuta? • Tihedad lahendused, vältida killustatust- ühisprojekti puhul materjali ja projektirahade kokkuhoid ehk asfaltimasin tuleb ühe korra ja teeb mitu parklat korraga. • Läbimõeldud tüüpprojektid- kõik hooned samasugused, korterite suurus on üks; üks väga hea paindlik läbimõeldud projekt (garage/study, kuuri või kontoriruumi saab teha igaüks ise); üks tuba, mida saab anda kas ühele või teisele korterile, et vältida ruumi raiskamist. Ümberkohandamine mõistlikkuse piires.
Traditsioonilised järelevalvesuhted on asendumas koostöösuhetega, mille üheks vormiks on mitmesuguste komiteede ja nõukodade loomine, selleks et arutada ministeeriumide ja regioonide koostööd. Tihti ei suuda üks omavalitsus hankida vahendeid kõigi vajaduste või plaanide täitmiseks, mis õhutab neid otsima partnereid teiste omavalitsuste näol. Ettevõtmiste kaasfinantseerimine mitme omavalitsuse poolt või ühine projektirahade taotlemine Euroopa Liidu fondidest muutub üha levinumaks praktikaks. Regionaalarengu tähtsustamine eurointegratsiooni kontekstis ongi teine põhiline arengusuundumus. Maastrichti lepinguga loodi Regioonide komitee, mille moodustavad 344 omavalitsuste ja regioonide esindajat kõigist Euroopa Liidu liikmesmaadest. Eestist on Regioonide komitees seitse inimest, kelle valivad Linnade liit, Omavalitsusliitude ühendus ja Maaomavalitsuste liit valla/linna volikogude liikmete hulgast
annaabi.ee 
