Tara püüab seda seiklust korrata ja samamoodi kui Fram täiendada meie teadmisi Arktika keskkonna, kliimasüsteemi ning selle muutumise kohta. Soome meteoroloogia instituudi kaudu, mõneti juhuste tõttu, kaasati eestlased ka Damoclese projekti. Kogu koostöö sai alguse Eestit mõjutavate põhjapoolkera tsüklonite uurimisest, seda teeb Mait Sepp TÜ geograafia osakonnast. Seejärel liituti Arktika tsüklonite uurimisrühmaga, mille kaudu jõutigi "Damoclese" projektini. Triiviva kuunari Tara juures jäid Tartu ülikooli väikesel töörühmal korraldada atmosfääriuuringud: 2006 septembris tuli paigaldada merejääle mõõteseadmed ja 2007 aprillist kuni septembrini teha seal välitöid. Eestis koordineerib projekti Tartu ülikooli geograafia osakonna professor Jaak Jaagus. Kohapeal tehti mõõtmisi, paigaldati suveks jääle uut aparatuuri, anti laevameeskonnale juhiseid, kuidas teadusprogrammis osaleda; samuti
Jah Kas projektiks saab nimetada sellist tööd või ettevõtmist, millel ei ole lõpptähtaega? Ei Miks on IT projektide planeerimine keerulisem, kui äriprojektide planeerimine? töömahtu ei ole võimalik täpselt hinnata Kas arvutiklassi ja serveriruumi kolimine teise majja on pigem arendus- või teostusprojekt? pigem teostusprojekt Kas aega on võimalik juhtida? Ei, me juhime enda tegevusi ajas Kas projekti edukust mõjutab lähteülesande koostamise kvaliteet? Jah Kas eduka projektini on võimalik jõuda, kui ettevõtte tippjuhtkond projekti ei toeta? Ei Kui projekti eelarvet kärbiti, siis millise tingimuse täitmisel on võimalik projekt õigeaegselt lõpetada? õigeaegselt on projekt võimalik lõpetada siis, kui tulemuse kvaliteeti kahandatakse Kas väärtusanalüüsi on võimalik teostada ilma projekti plaanita? Ei Kuidas mõjub projekti töömahu täpne määramine projekti ajagraafikust kinnipidamisele? Positiivselt
Eriti Saksamaa ja NV ees. Eesti tegi esmased panused suhete normaliseerimisele NV-ga kus lubati idanaabritele mitmeid majanduslike soodustusi. Otsiti toetust Lääne suurriikidelt, eriti Inglismaalt, kuid seda sealt ei tulnud. Balti liit Koostöö Soome, Läti, Leedu ja Poolaga oli alanud juba sõjapäevil ja 1920a suveks jõuti ühise kaitsekonvensiooni projektini, mis aga lahknes tänu Leedu ja Poola relvakonfliktile. Edasine ühtse liidu loomine ebaõnnestus kuid 1923aastal kirjutati siiski alla Eesti-Läti kaitseliidu lepingule kus saavutati koostöö majanduse alal ja pandi paika kahe riigi piirjoon. Rahvasteliit Pärast 1924a mässukatse läbikukkumist loobus NL vandenõude organisatseerimisest, kuid suurenes oht Saksa poolt.