- keskkonnakaitsele - kodanikukaitsele - ohtlike ainete käsitlemisele ja transpordile - info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele - avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele - koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega jne. 3. I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi eesmärgid, detailsuse aste, riskisuuruse hindamise kriteeriumid jne. II APELLi aste - riskiobjektide kindlaksmääramine, mis kätkevad endas ohtu - tuvastatakse ohtu omavad tegevused, mis toimuvad riskiobjekti igas osas. - koostatakse ainete nimistu, mis loovad ohu - määratakse õnnetuse/riski tüübid, mida iga oht võib põhjustada
· keskkonnakaitsele · kodanikukaitsele · ohtlike ainete käsitlemisele ja transpordile · info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele · avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele · koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega jne 3. Riskianalüüsi käik APELLI 1-3 aste (lühike sisuülevaade). I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi eesmärgid, detailsuse aste, riskisuuruse hindamise kriteeriumid jne. II APELLi aste 1. riskiobjektide kindlaksmääramine, mis kätkevad endas ohtu 2. tuvastatakse ohtu omavad tegevused, mis toimuvad riskiobjekti igas osas. 3. koostatakse ainete nimistu, mis loovad ohu 4. määratakse õnnetuse/riski tüübid, mida iga oht võib põhjustada 5
planeerimisel ja korraldamisel. 3) Teostamise tasandid I TTK (mitte et ma teaks mis see on) II linnad, vallad (linna- ja vallaomavalitsused) III Maakond ja selle riskianalüüs IV Siseministeerium + teised ministeeriumid V Eesti Vabariigi valitsus, EV kriisikomisjon 4) Koostamise etapid I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi eesmärgid, detailsuse aste, riskisuuruse hindamise kriteeriumid jne. II APELLi aste 1. riskiobjektide kindlaksmääramine, mis kätkevad endas ohtu 2. tuvastatakse ohtu omavad tegevused, mis toimuvad riskiobjekti igas osas. 3. koostatakse ainete nimistu, mis loovad ohu 4. määratakse õnnetuse/riski tüübid, mida iga oht võib põhjustada 5
· keskkonnakaitsele · kodanikukaitsele · ohtlike ainete käsitlemisele ja transpordile · info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele · avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele · koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega jne 3. Riskianalüüsi käik APELLI 1-3 aste (lühike sisuülevaade). I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi eesmärgid, detailsuse aste, riskisuuruse hindamise kriteeriumid jne. II APELLi aste 1. riskiobjektide kindlaksmääramine, mis kätkevad endas ohtu 2. tuvastatakse ohtu omavad tegevused, mis toimuvad riskiobjekti igas osas. 3. koostatakse ainete nimistu, mis loovad ohu 4. määratakse õnnetuse/riski tüübid, mida iga oht võib põhjustada 5
vara või keskkonda. Riskiallikad klassifikatseeritakse 48. paiksed riskiallikad (turbarabad, trassid) 49. liikuvad riskiallikad (rongid) 50. asukohata riskiallikad (trombid, loodusõnnetused) 51. sotsiaalsed riskiallikad 52. elanikkonna turvalisust destabileerivad 26.09. Riskianalüüsi käik I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi eesmärgid, detailsuse aste, riskisuuruse hindamise kriteeriumid jne. II APELLi aste 53. riskiobjektide kindlaksmääramine, mis kätkevad endas ohtu 54. tuvastatakse ohtu omavad tegevused, mis toimuvad riskiobjekti igas osas. 55. koostatakse ainete nimistu, mis loovad ohu 56. määratakse õnnetuse/riski tüübid, mida iga oht võib põhjustada 57
määratakse maksusumma, kuid ei määrata tähtaega selle tasumiseks. Eelhaldusakt on siduv ja kui ei ole seda vaidlustatud, siis eelhaldusakti juurde tagasipöördumine ei ole enam võimalik. Kuigi on oluline märkida veel seda, et § 52 lg 1 p 2 mainib vaid tuvastavaid haldusakte, on olemas ka kujundavaid eelhaldusakte. Näiteks taotluste paremusjärjestuse kinnitamine, ehitise projekteerimiste tingimuste kinnitamine. Kuna palju vaidlusi on seoses riigihangetega, siis eelhaldusaktidena on määratletud ka hanketeated ja hankedokumendid, mis määravad kindlaks hanke esitamise nõuded ja pakkumiste võrdlemiste tingimused. Eelhaldusaktide puhul kui isik leiab, et konkursitingimused on õigusvastased, siis peab ta need enne lõplikku lahendamist vaidlustama. Kui isik jätab vaidlustamata, siis kohtus
annaabi.ee 
