riski. Risk on alati, aga see on oluliselt väiksem. Modulariseerimis eeliseks võib pidada ka seda, et nii saab süsteemi keerukust vähendada, jagades süsteemi väiksemateks hallatavateks osadeks. OBJEKT ORIENTEERITUD KÄSITLUS Objekt orienteeritud lähenemine on tunduvalt populaarsem kui seda on traditsiooniline lähenemine. Selle peamiseks põhjuseks võib lugeda seda, et suuremad ja keerulisemad projektid on paremini hallatavad. Rõhutatakse eraldiseisvate, taaskasutatavate programmiloogika osade kasutamist. Tehnoloogia keskendub andmetele, mitte protsessidele. Süsteemi disaini ja analüüsi käigus kasutatakse kasutuslugusid. Lähtutakse reaal ja ärimaailma nõudmistest ning tehakse nende põhjal teatud andmestruktuurid ehk objektid. Objektorienteeritud programmi võib seega vaadelda kui kogumit omavahel suhtlevaid objekte, erinevalt tavapärasest mudelist, kus programmi võib vaadelda kui nimekirja täidetavatest ülesannetest. Objektorienteeritud
-> kasvab arvutisüsteemi jõudlus; struktuurselt keerukam kui Princetoni arhitektuuriga arvuti, kuid paindlikum). Modifitseeritud Harvardi arhitektuur - Modifitseeritud Harvardi arvutiarhitektuuri rakendatakse tüüpiliselt kaasaegsetes universaal-arvuteis. 5. Princetoni arvutimudeli piirangud. Piirangud mälupöördustel; puudub selgelt avalduv erisus mälus säilitatava info vahel; tugineb ühemõõtlmelistele struktuuridele; andmetüüpide tuvastamine toimub läbi programmiloogika. 6. Käsustikupõhine arhitektuur, arvutiarhitektuuride käsustikupõhised mudelid. Käsustikupõhine arhitektuur (ISA) on liideseks arvuti riist- ja tarkvara vahel. Käsustiku põhine arhitektuur (ISA) hõlmab: 1. Arvuti käsustiku, 2. Mälu, 3. Programmisti poolt kasutatavad registrid süsteemis. Arvuti ressursid, mis ei ole programmistile kättesaadavad, ei kuulu ISA koosseisu. ISA määratleb mida seadme riistvara teeb, kuid mitte seda, kuidas ta seda teeb. Käsustikupõhised
Kaasaegsetes kõrgkeeltes on kasutusel erinevaid andmestruktuure, kuid klassikalise (Princetoni) arvuti mälukorralduses tuginetakse vaid ühemõõtmelistele struktuuridele (mälupesad), mistõttu tuleb erineva struktuuriga andmeid lineariseerida, et neid oleks mälus võimalik säilitada. Mälus säilitatav informatsioon ei sisalda teavet selle kohta, millise andmetüübiga on tegemist. Andmetüüpide tuvastamine toimub läbi programmiloogika. Vaatamata Princetoni arvutimudeli piirangutele, mis esitab kõrgendatud nõudeid kasutatavatele kompilaatoritele, on mudel tänini laialdaselt kasutatav arvutite väljatöötamisel. Põhimõtteliselt pole loetletud piirangutest (2 kuni 4) vaba ka Harvardi arvutimudel. Tänu mälu pudelikaelapiirangu kõrvaldamisele, saab tõsta neis arvuteis infotöötluse kiirust, kuid samas tekib vajadus täiendava riistvara järele. 6
annaabi.ee 
