Kunda juures ning Ülgastel. See näitab, et mitmeid karjääre on viimase 15 aasta jooksul suletud. Tegutsevaid liivakarjääre võib leida Riigikülast, Metsaniidult ja Naissaarelt. Kruusa kaevandatakse Moldova karjääris ning lubjakivi Suurkõrtsil. Aktiivseid turbakarjääre Maa- ameti geoportaali andmete järgi maastikurajooni piires hetkel ei ole (reservvarud asuvad mh Letipea ja Juminda poolsaarel). Samuti võib maastikurajooni piires leida fosforiidi passiivseid tarbevarusid ning prognoosvarusid (nt Kolga lahe ümbruses, Kunda ümbruses, Kõrkkülas; Maa-ameti X-GIS kaardirakendus 2016b). Tänu suurele metsamaa osakaalule on eeldused jahinduse ja metsandusega tegelemiseks rannikumadalikul head. Suur osa rannikumadalikule jäävast metsast kuulub riigile ning seda haldab RMK (Metsaregister 2016). Suur osa metsast jääb ka kaitsealade piiridesse. Rannikumadalikul tegutsevad mitmed jahindusklubid, -ühingud ja -seltsid, mis kuuluvad ka Eesti Jahimeeste Seltsi
https://aleklett.wordpress.com/2014/05/07/european-energy-horizons-2014/ Euroopaliidu gaasi import https://aleklett.wordpress.com/2014/05/07/european-energy-horizons-2014/ Söed Sajandi alul hinnati 984 miljardile tonnile (984 109 t), millest kivisöed moodustavad 509 109 tonni ja pruunsöed 474 109 tonni. 2/3 varudest on USA-s, Venemaal, Hiinas, Austraalias, Indias ja Saksamaal. Tänast tarbimist ja tarbevarusid arvestades jätkuks sellest keskmiselt 230 aastaks. Prognoosvarusid arvestades aga jätkuks praeguse tarbimismahu juures sütt rohkem kui 450 aastaks. https://aleklett.wordpress.com/2014/05/07/european-energy-horizons-2014/ Põlevkivi Eestis Energiaressursside töögrupi hinnangut Eesti põlevkivi energeetilise ressursi potentsiaalile aastani 2050. Eesti põlevkivi geoloogilise varu suuruseks hinnati 2013. aastal 1 312 000 000 t. Sealjuures tuleb arvestada, et põlevkivi kaevandamisel on kadu
(muidugi spetsiaalse konstruktsiooniga ahjudes) soojusenergia tootmiseks. Raske kütteõli ehk küttemasuut on nafta töötlemisel pärast kergete naftasaaduste eraldamist saadav vedelkütus. Kasutatakse soojus- ja elektrienergia tootmiseks. Käesoleva sajandi alguses hinnati söevarusid maailmas ca 984 miljardile tonnile . 2/3 varudest on USA-s, Venemaal, Hiinas, Austraalias, Indias ja Saksamaal. Tänast tarbimist ja tarbevarusid arvestades jätkuks sellest keskmiselt 230 aastaks. Prognoosvarusid arvestades aga jätkuks praeguse tarbimismahu juures sütt rohkem kui 450 aastaks. Nafta ja gaasikondensaadi tarbevarud on maailmas hinnatud 146 miljardile tonnile . Viimastel aastatel on tarbevaru täienenud keskmiselt 3 4 miljardit tonni aastas. 2/3 varudest on Lähi-Idas, 8% Põhja...ja Lõuna Ameerikas, 7% Euroopas, 7% Aafrikas, 6% Aasias, 1% Okeaanias. Riikidest on suurimad varud SaudiAraabial, Iraagil, Venemaa varud moodustavad maailmavarudest ca 13%
annaabi.ee 
