hõlmab järgmisi küsimusi: milliste lihtsamate vormide pealt keerulisemate vormide peale peaks üle minema antud protsess; kuidas mõjutab protsess rahvuslikku majapidamist ja riikide majanduslikke suhteid; millised majanduslikud, organistasioonilised, sotsiaalsed, juriidilised probleemid võivad tekkida majapidamise internatsionaliseerimise käigus. Prognoosiline stsenaarium määrab kindlaks prognoosi objekti arengustrateegia , mis peab peegeldama objekti arengu peamist eesmärki, ,,eesmärkide puu" kõrgeimate tasemete hindamiseks vajalikke kriteeriume, probleemide prioriteete ja peamiste eesmärkide saavutamiseks vajalikke ressursse. Stsenaarium peab sisaldama ülesande üksikasjalikku ja järjestatud lahenduskäiku ning võimalikke takistusi. Siinkohal kasutatakse vajalikke materjale prognoosimise objekti arengu käigus.
2) gnoseoloogiline võimaldab mõista, et õigusnormid ja seadused ei teki tühjale kohale, vaid formeeruvad õigusväliste (st teiste sotsiaalsete) normide baasil ning muutuvad ja arenevad koos ühiskonnaga, omades samal ajal suhtelist iseseisvust sotsiaalsete normide süsteemis; 3) aksioloogiline annab hinnangu õiguslikele nähtustele, õigusnormide ja seaduste sisule, seaduslikkusele ja õiguskorrale ühiskonnas; 4) normatiiv-prognoosiline väljendub ühiskonnaliikmete huvis oma õigusega seonduva tuleviku vastu. Nimelt on igal sotsiaalsete suhete subjektil (üksikisik, sots grupp, sots inst) oma seisukht ja arusaamine ühiskonna õiguselus asetleidvatest sündmustest, muutustest ja puudustest; 5) ontoloogiline väljendub tõsiasjas, et õigusteadvus eksisteerib objektiivselt, sõltumata konkreetsetest inimestest. 3. Hoiakud ja väärtused õigusteadvuse struktuuris. (sama õpik nagu enne lk. 92-94; 88- 92)
ühiskondlikus teadvuses õigusvälised normid; 2) gnoseoloogiline võimaldab mõista, et õigusnormid ja seadused ei teki tühjale kohale, vaid formeeruvad õigusväliste (st teiste sotsiaalsete) normide baasil ning muutuvad ja arenevad koos ühiskonnaga, omades samal ajal suhtelist iseseisvust sotsiaalsete normide süsteemis; 3) aksioloogiline annab hinnangu õiguslikele nähtustele, õigusnormide ja seaduste sisule, seaduslikkusele ja õiguskorrale ühiskonnas; 4) normatiiv-prognoosiline väljendub ühiskonnaliikmete huvis oma õigusega seonduva tuleviku vastu. Nimelt on igal sotsiaalsete suhete subjektil (üksikisik, sots grupp, sots inst) oma seisukoht ja arusaamine ühiskonna õiguselus asetleidvatest sündmustest, muutustest ja puudustest; 5) ontoloogiline väljendub tõsiasjas, et õigusteadvus eksisteerib objektiivselt, sõltumata konkreetsetest inimestest. Hoiakud ja väärtused õigusteadvuse struktuuris.