1. Küsimuse (probleemi) püstitamine 2. Mudeli väljatöötamine a. Algab vahendite valikustmudelis kajastuva nähtuse peamiste iseärasuste edasiandmiseks b. Muutujate vahelise seose kogumi loomine ja esitamine C E(C viib E le) Endogeensed muutujad mudeli sisesed Eksogeensed muutujad mudeli välised 3. Mudeli loogilised järeldused hüpoteesidena või prognoosidena 4. Mudeli kontrollimine 5. Teooria formuleerimine Esinevad loogikavead ja eksijäreldused majandusanalüüsis: 1. Vale põhjuse viga (false cause fallacy) 2. Kompositsiooniviga (fallacy of comosition), seisneb vääras järelduses, et see, mis on tõene iga osa kohta eraldi, peaks olema õige ka terviku suhtes 1.9.2. Majandusteooria peamised uurimismeetodid MAJANDUSTEOORIA PEAMISED UURIMISMEETODID
informatsioonile vastavat ettevaadet. Idee seisneb selles, et aja möödudes ei koostata järgneva perioodi jaoks uut dokumenti, vaid jooksva eelarve stardihetke liigutatakse lihtsalt edasi; automaatselt nihkub edasi ka kogu plaani ajahorisont. Dünaamiline eelarve sisaldab ühtaegu nii lähemaid perioode (kuud, kvartalid), kui ka kaugemat perspektiivi (aastad). Lähemad perioodid kavandatakse täpsemalt, kaugemad antakse ette prognoosidena, mis aja jooksul täpsustuvad. Kokkuvõttes avaneb juhtidele terviklik ettekujutus ettevõtte tulevikust nii lähemate kuude jooksul, kui ka näiteks viie aasta prognoosina. Kogu teave asub ühes eelarve mudelis, mille sisendandmeid aeg-ajalt värskendatakse, sõltuvalt laekuvast informatsioonist ning prognoositavatest majandamistingimustest. Dünaamilise äriplaneerimise protsess vabastab otsustajad kohustusest kinni pidada kalendriperioodidest
2) abstraktsiooni (üldistuse) või eksperimendi või mõõtmise tulemusena saadud andmete kodeerimine vastavalt rakendatavatele ideedele, printsiipidele, uurimisvahenditele ja -meetoditele; 3) kodeeritud andmete töötlemine (nt loogiline või matemaatiline); 4) saadud tulemuste dekodeerimine ning väljendamine seadustena (seaduspärasustena), seletustena, kirjeldustena, üldistustena, prognoosidena või soovitustena. Teaduse diferentseerimise aluseks on objektiivse tegelikkuse valdkonnad (so teaduse objekt) ja konkreetsed ning erilised seaduspärasused, mis toimivad antud objektis ning mille tunnetamine on konkreetse teaduse eesmärk (so teaduse aine). NB!Seejuures teaduse objekt ei võrdu teaduse aine! Aine sisaldab endas uurimise objekti. Materialistlikult lähtealuselt on objektiivne maailm tervikuna teaduse objektiks, kusjuures teadus ise on ühtne oma objektiga, leides
annaabi.ee 
