koosnevad ommatiididest. Lisaks sellele võib putuka pea ülaosas olla 1-3 liht- e täppsilma. Joon. 4. Putuka (sihktiivalise) pea ehitus: 1 – tundla tüvilüli, 2 – tundla pöörlüli, 3-11 – tundlapiug. Labrum (lr)– ülahuul Mantibulae (md)– ülalõug Maxillae (mx)– alalõug Labium (lb)- alahuul Putuka pea asendi tüübi määrab suuorganite asetus putuka keha pikitelje suhtes. Röövputukatel (näit. jooksiklased) on suised otse ette suunatud – neil on prognaatne pea. Kui suised on suunatud otse alla (keha pikiteljega risti), on tegemist hüpognaatse pea asetusega (näit. sihktiivalised, prussakalised, kärsaklased). Paljudel pistmis-imemissuistega putukatel on suised painutatud kergelt tahapoole, esimeste jalgade suunas – neil on opistognaatne pea asetus. Joon. 5. Putuka pea asend: 1 – prognaatne, 2 – hüpognaatne, 3 – opistognaatne. *Tundlad koosnevad tavaliselt kolmest osast: tüvilüli (scapus), millega tundel kinnitub pea
Kolmelüliline käpp, kaks küünist. Tagakeha koosneb 11 segmendist; selgesti eristatavad vaid 2. 9. lüli. Viimasel lülil paikneb kaks urujätket; koosnevad enamasti ühest lülist. Suguava asetseb nii isas- kui emaskevikulistel 8. tagakehalülil. Kevikulised on levinud kogu maailmas. Eelistavad mõõduka kliimaga alasid, troopikas vähe. Eestis ametlikult 15 liiki (kuni 30). Selts: Mõnsskäpalised (Emboidea) Pikkus 1-2 cm. Värvus helepruun kuni must. Õhukese kitiinkestaga. Pea prognaatne, väga liikuv. Tundlad meenutavad pärlikeed; koosnevad 15-32 lülist (harva pikemad kui pea ja rindmik kokku). Väikesed liitsilmad paiknevad pea esiosa külgedel. Primitiivsed mälumissuised; emaste ülalõuad lühikesed tugevate hambakestega, isastel pikemad väheste hambakestega. Rindmik pikenenud, selgesti eristatavad lülid. Lühikesed jooksujalad; kolm käpalüli. Hüppevõime puudub. Eriti huvitavad on aga mõnsskäpaliste eesjalgade käpad - 1.
Putukad on lühikese, laia ja õhukese kehaga. Seljal esinev kilbike on suur ja ulatub vähemalt tagakeha keskpaigani. Tuntud kapsa kahjur on kapsalutikas Eurydema oleracea , metsamarjadel on tavaline marjalutikas Dolycoris baccarum, puudel ja põõsastel üks suurimaid sellesse sugukonda kuuluv punaste jalgadega Pentatoma rufipes, teravilju kahjustab nokislutikas Aelia acuminata . Selts: Kaamelkaelalised Raphidioptera Kaamelkaelalised on keskmise suurusega (1-5cm) saledad putukad. Pea prognaatne, haukamissuistega. Nii vastsetele kui valmikutele on iseloomulik pikenenud eesrindmik. Võrkja soonestustega väliselt sarnaseid tiibu on kaks paari. Eestiibadel esineb tiivatähn pterostigma. Emasloomadel on pikk muneti. Munad munetakse puitu või koorepragudesse. Rööveluviisiga vastsed elavad koorepragudes või teiste putukate koorealustes käikudes. Eestis on tavalisem kaamelkael Raphidia notata. Liikide arv: 200, Eestis 4 liiki. Kirjandus: - Selts: Suurtiivalised Megaloptera
annaabi.ee 
