väikesed aineosakesed, millest moodustuvad savi ja muda, langevad põhja eeskätt süvikualadel, kus puuduvad hoovused ja vee liikumine on aeglane. Setete moodustumiseks vajalikku materjali kannavad Läänemerre jõed, peenemateraline materjal tekib ka meres eneses vee mehaanilise tegevuse toimel ja mitmesuguste orgaaniliste jäänustekõdunemisel. Läänemeres on kolm funktsionaalset osa: litoraal e. rannikuvöönd, profundaal ehk põhjavöönd litoraalist sügavamal ja pelagiaal ehk vaba vee vöönd. Litoraal ulatub lainepritsmete ülapiirist põhjataimestiku alapiirini. Profundaalis lagundavad loomad põhja langenud surnud ainest. Pelagiaali moodustavad veemassiiv ja selle organismid. Valgala moodustab kogu vesi, mis voolab merre, läbi jõgede ja põhjavee. LÄÄNEMERI KUI ELUKESKKOND SOOLSUS 1000 grammis merevees lahustunud soolade üldhulk.(väljendatakse promillides)
Peipsi pindala 3509 km2. Üle 1 km2 on 45 järve. Kaspia maailmas suurim, Euroopas Laadoga. Sügavaim Rõuge Suurjärv 38 m, maailmas sügavam Baikal. 13 järve on meil sügavamad kui 25 m, 80% on alla 4m. Kihistunud järve pelagiaal: a)Epilimnion e. segunev kiht (kihistunud veekogu kõige pealmine kiht) b)Metalimnion e. hüppekiht e. termokliin (hapniku puhul oksükliin) c)Hüpolimnion e. segunemata kiht Bentaali jaotus järvedes: litoraal (kuni 1m), sublitoraal, profundaal. 3 Sood- taimedega täituvad tekkivad või kaduvad veekogud, milles toimub turba moodustumine. Võrdluseks- järvedes toimub mudastumine. Madalsood- toituvad põhjavetest, siirdesood, rabad (toituvad sademetest, taimedest suurema osa moodustab turbasammal). Veehoidlad EI OLE JÄRVED, vaid rikutud jõeosad. Jõgede paisutamisel tekkinud, hüdroenergia saamiseks, laevateede pikendamiseks, niisutuseks ja joogiveeks, puhkemajanduseks
toitaineterikas vesi. Vesi soganeb ja veeõitsengut ei ole. Loodetest tingitud apvelling. 2 korda päevas. Mõningates isegi 4 korda. Ekvatoriaalne apvelling. 08.04.14 Lisatud.. Metaan - Kõik mäletsejad loomad väljastavad metaani. Kunstlikult metaani toota ei saa. Metaani molekul on u 50 x efektiivsem kui co2 molekuul. Klorofoolsüsinik - prügist tilenev gaas (külmikud). väga püsiv gaas Vana materjal : Süvavee ökoloogia Profundaal järvede süvavesi (ulatub termokliinist koht, kust algab taimestik - kuni suurima sügavuseni) Abüssaal kokkuvõtlikult kogu süvameri (hõlmab maailmamere sügavad osad alates 2km'st) Maad katvast 70-71% 50% moodustab abüssaal. Hadaal: maailmamere sügavaim osa. Süvavesi koosneb erinevatest organismidest (mikrofauna: amööbid, seened mageveekogudes, bakterid
Kõvapõhjalised rannikud: Merisaarmasmerisiilikvetikad (lehtadrud) Kui saarmas hävitati 80%, siis siilikute arvukus tõusis, levisid nakkused, lehtadrud söödi ära ja asendusid 1aastaste vetikatega. Kui saarmaid asemele toodi, muutus kõik jälle OK-ks. [meritaähed ja röövtoidulised teod – hävitasid lepistoidulised teod ära] Alt üles kontroll oli see planktoni õitsengu asi Süvaveepiirkondade ökoloogia Profundaal – sügav. Järvede sügavaimad osad, mis on termokliinist suurima sügavuseni= hüpolimnion Abüssaal – põhjatu. Ookeani ja merepõhja sügavusvöönd alates 2km sügavamale. 1 Maailmamere sügavaim osa on 6000-11022m – hadaal, mis moodustab maailmamere pindalast vaid 1 %. 50% maailmamere pindalast moodustab abüssaal.
annaabi.ee 
