uute turgude leidmine ja integratsioon maailmamajandusse. Aastail 19201923 domineeris valitsuse majanduspoliitikas industriaalne orientatsioon, ent suured riiklikud krediidid eksporttööstuse arendamiseks ei õigustanud end, sest Nõukogude turg jäi praktiliselt suletuks. 1923.1924. aasta majanduskriisi järel võttis valitsus suuna põllumajanduse ja siseturgu rahuldava tööstuse toetamisele, Vene keisririigilt päranduseks saadud mittevajalikud suurettevõtted suleti või profileeriti ümber. 1920. aastate teisel poolel arenes tööstus tõusujoones ja saavutas kõrgseisu 19281930. Ülemaailmne majanduskriis kulmineerus Eestis 19321933, mil töötute arv küündis 25 00 1930. aastate teisel poolel hoogustus sõjaeelse majandusliku kõrgkonjunktuuri tingimustes taas industrialiseerimine. Saksamaa suured tellimused tõid kaasa põlevkiviõli ja -bensiini tootmise järsu suurenemise. Loodi uusi ettevõtteid, moderniseeriti tootmistehnoloogiaid
sees hoida ning rajati lisaks uusi ettevõtteid Kergekäeliselt võeti ja anti laenu ning peagi oli Venemaalt saadud kullast järel vaid riismed. Lääne turul polnud tolle aja tööstuskaup konkurentsivõimeline. Suur osa vastlooduid ettevõtteid läks peagi pankrotti, tekkis majanduskriis. 1924. aastal võttis Otto Strandmanni valitsus suuna põllumajanduse ja siseturgu rahuldava tööstuse toetamisele. Mittevajalikud suurettevõtted suleti või profileeriti ümber, kodumaist tööstust kaitsti kõrgete tollidega. 1920. aastate teisel poolel arenes tööstus tõusujoones ja saavutas kõrgseisu kümnendi lõpus. Ülemaailmne majanduskriis saavutas kõrgpunkti aastail 1932-1933. Suurtööstuse areng vähenes kolmandiku, talude tulud poole võrra. Kriis haaras kõiki elanikkonna kihte. Paljud inimesed kaotasid töö ja varanduse. Töötute arv võis mõnede hinnangute järgi ulatuda 60000-ni. SÕJAEELNE TÖÖSTUSLIK BUUM
Venemaalt saadud kullast järel vaid riismed. Suured riiklikud krediid eksporttööstuse arendamiseks ei õigustanud end, sest Nõukogude turg jäi praktiliselt suletuks. Enamus uusi ettevõtteid läks peagi pankrotti, laenurahaga spekuleerimine võttis tohutu ulatuse, tekkis rahanduskriis. 1924.aastal võttis Otto Strandmani valitsus suuna põllumajanduse ja siseturgu rahuldava tööstuse toetamisele. Mittevajalikud suurettevõtted suleti või profileeriti ümber, kodumaist tööstust kaitsti kõrgete tollidega. Ülemaailmne majanduskriis saavutas Eestis kõrgpunkti aastail 1932-1933. Suurtööstuse toodang vähenes kolmandiku, talude tulud poole võrra. Kriis haaras kõiki, häda ja viletsust oli igal pool. Töötude arvud kasvasid ning seda püüti leevendada hädaabitöödega. SÕJAEELNE TÖÖSTUSLIK BUUM Pärast krooni devalveerimist hakkas majandus toibuma ja järgmisel aastal algas majanduses tõus
annaabi.ee 
