tuuma ja hambaga pais, f vettpidava diafragmaga pais, g vettpidava ponuuriga pais, h paisualust filtratsiooni tõkestava diafragmaga pais; 1 paisu pinnas, 2 nõlvakindlustis, 3 geotekstiil, 4 drenaazprisma, 5 pöördfilter, 6 ekraani kattepinnas, 7 tehismaterjalist ekraan, 8 saviekraan, 9 paisu tuum, 10 vahekiht, 11 diafragma, 12 ponuur Paisu harja laius: ·Kui paisu harjale teed ei kavandata, on selle laius 34 meetrit. Paisu hari profileeritakse teljest mõlemale poole kaldega 35 kraadi ning kaetakse heinaseemne- ja kasvumullaseguga. Kui paisu harja pidi kulgeb tee, valitakse harja laius tee kategooria järgi (nt majandisisese tee muldkeha laius on 6,5 m, millest sõiduosa on 3,5 m). Paisu harja kõrgus: ·Paisu harja kõrgus üle normaalpaisutustaseme oleneb veehoidla pikkusest ning sellest sõltuvast laine ülesjooksukõrgusest ning tuuleaju kõrgusest.
Sellega raskendatakse pindamiskihile langevaid koormusi, mõjutavad põhiliselt tehnoloogia valikut ja ka sideaine kulunormi. Naftabituumenid. Eelised: · Aeglane vananemine · Parem temperatuuri kindlus Puudused: · Halb nake kivimaterjaliga · Kõrge töötemperatuur Nende omaduste parendamiseks kasutatakse : 1. Bituumen emulsioon 2. Vedeldatud bituumenit Enne lõpliku tihnendamist vibro- ja pneumorullidega profileeritakse kattet teehöövliga. Tüüpiline tsemendilobri ja bituumenit kasutav taastusrong-teerull, roomikutel segamisfrees. lobrisegisti, bituumeni tsisterauto. Lisaks tsemendilobrile kasutatakse ka bituumenemulsiooni või vahtbituumenit. 100% asfaldipuru stabiliseerimine. Tähelepanu on vaja pöörata järgmisetele teguritele: · Olemasoleva katendi liik ja koostis · Kahjustuste liik ja põhjus (pragunemine või jääkdeformatsioon)
tan = , millest = 0,051 rad . Vastus: selleks, et tramm ei avaldaks kiirusega 18 km/h liikudes rööbastele külgsurvet, peab tee profiili kalle olema 2,9 0 (0,051 rad). Kuna teine jõukomponent on antud juhul kaldteega risti, ei avalda trammi rattad rööbastele külgsurvet. Kommentaar. Analoogiline olukord on ka autoga kurvis liikumisel. Kurvis liikumiseks peab tekkima vajalik kesktõmbejõud. Selleks ehitatakse teekurvid kaldu (nö profileeritakse). Kuna auto ei liigu rööbastel, siis sõltub auto liikumine kurvis oluliselt tee kaldest, samuti tee ja rehvide vahelisest hõõrdejõust. Sõltuvalt teekaldest saame ülaltoodud valemist leida kiiruse, mille korral autole kurvis liikumisel külgsurvet ei avaldata v = r g tan . Seda kiirust võib lugeda ohutuks kiiruseks kurvi läbimisel. Kui aga auto kiirus on suurem, on suurem ka kesktõmbejõud ja vajalik täiendav kesktõmbejõud saab tekkida tee ja rehvide vahelisest hõõrdejõust
1...1.2 m sügavustena; 2. mõne kuu pärast kraavivõrku tihendatakse ja süvendatakse varem kaevatud kraavid 1.4...1.5 m sügavusteks, 3. hiljem kaevatakse lõpliku sügavuseni (1.7...1.8 m). 8 Kraavide põhjalaiuseks jääb tavaliselt 0.3 m ja nõlvusteguriks 0.25...0.3. Aeg kahe kaevamise vahel võib olla kuni pool aastat (kuni 1 aasta). Pärast kraavide rajamist ehitatakse tee- ja otsadreenid, puhastatakse tootmisväljad puittaimestikust, juuritakse, purustatakse pindmine kiht, profileeritakse tootmisväljad ja ehitatakse teed. Kokku kestab raba väljaehitamine 3 aastat, raskesti kuivendatavates rabades 4...5 aastat. Vastavalt soopinna mahatöötamisele tuleb kraave süvendada ja otsadreene sügavamale asetada. Viimane on küllaltki tülikas operatsioon. Enamuses tehakse käsitsi. On püütud ka mehhaniseerida. Plasttorude korral on võimalik neid välja tõmmata (6 m pikkused 110 mm plasttorud on siledad, tugevad korduvalt kasutatavad, otstes pressitud restid).
annaabi.ee 
