· sepistamine - kasutatakse keerukama kujuga toodete valmistamisel; · lõiketöötlus - sellega antakse toorikule lõplik kuju (treimine, freesimine, puurimine jne). Valtsmetalltooted Valtsmetalltooted moodustavad suurema osa ehitusel kasutatavatest metallmaterjalidest. Valtsitud tooted valmistatakse peamiselt terastest, vähem alumiiniumi ja vase sulamitest. Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. Tähtsamad profiilterased on: · ümarteras (d>= 5 mm); · ruut-teras; · latt-teras; · leht-teras (paksus >=4 mm) · plekk (paksus < 4 mm); · torud; · võrdkülgne nurkteras; · erikülgne nurkteras; · karpteras; · topelt T-teras; · rööpad; · eriprofiilid. Sarrusterased Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, -võrke või -karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse, saades uue materjali raudbetooni
optimaalsem betoon, mis on nii konsistentsilt, tiheduselt kui koospüsimiselt võimalikult hästi konstruktsioonile ja tööviisile sobiv. Metallkonstruksioon Metallist ehitusmaterjalid Valtsmetalltooted moodustavad Valtsmetalltooted suurema osa ehitusel kasutatavatest metallmaterjalidest. Valtsitud tooted valmistatakse peamiselt terastest, vähem alumiiniumi ja vase sulamitest. Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. Tähtsamad profiilterased on: · ümarteras (d>= 5 mm); · ruut-teras; · latt-teras; · leht-teras (paksus >=4 mm) · plekk (paksus < 4 mm); · torud; · võrdkülgne nurkteras; · erikülgne nurkteras; · karpteras; · topelt T-teras; · rööpad; · eriprofiilid. Metallidest ehitusmaterjalid on: · väga tugevad, · elastsed · mitmeti töödeldavad ning seetõttu väga laialdaselt kasutatavad. Ehitusmetallid jagunevad: · mustmetallideks;
Teras: teras sisaldab kuni 2,5 % lisandeid. C sisalduse suurenemisega suurenevad tõmbetugevus ja vaalamispiir, väheneb plastilisus ja halveneb keevitaavus. 1)Väikese C sisaldusega , kuni 0,25%---------Ei sobi termiliseks töötlemiseks, tugevdamine toimub külmtöötlemise kaudu. Mikrostruktuur koosneb ferriidist ja perliidist. Pehmed, plastilised, kergesti korrodeeruvad, odavad. Sisaldaad ka Mn 1%. Tugevdamiseks lisatakse Si, V ,Mo. Kasutatakse kõige enam: autokered, profiilterased. 2)Keskmise C sisaldusega, 0,25%-0,6%---------Saab termiliselt töödeldad martensiidiks. Tugevad, aga hea plastilisus. Tugevdamiseks ja korrudiooni vähendamiseks lisatakse Cr, Ni,Mo. Nt Raudteerelsid. 3)Roostevaba teras-----korrosiooni kindel teras. Cr sisaldus 11%, vahel ka Ni ja Mo. Jaotatakse mikrostruktuuri järgi: ferriitsed, martensiitsed ja austeniitsed. Selle alla kuuluvad ka eriti kuumakindlad terased, mis töötavad oksüdeerivates tingimustes kuni 1000 kraadini.
1) Väikese C sisaldusega (kuni 0,25% C) terased. Nad ei sobi termiliseks töötlemiseks martensiidi saamiseks, tugevdamine toimub külmtöötlemise kaudu. Mikrostruktuur koosneb ferriidist ja perliidist. Suhteliselt pehmed, plastilised, kergesti korrodeeruvad, odavad. Peale C sisaldavad tavaliselt ka kuni 1% Mn. Tugevdamiseks lisatakse vahel Si, V, Mo (sajandikud kuni kümnendikud %). Kõige enamkasutatavamad terased, kuna kõige odavamad. Tüüpilised kasutusalad: autokered, profiilterased (torud, vardad, talad, nurkrauad), keevitatavad konstruktsioonid. 2) Keskmise C sisaldusega (0,25 0,6% C) terased. Neid saab termiliselt töödelda martensiidiks, kasutatakse peamiselt tempereeritud martensiidi kujul. Seetõttu tugevamad, aga ikkagi hea plastilisusega. Tugevdamiseks ja korrosiooni vähendamiseks lisatakse Cr, Ni, Mo. Valmistatakse näit raudteerelsse. 3) Suure C sisaldusega (0,6 1,4% C) terased. Kõige tugevamad, kõvemad ja ka veel küllalt plastilised
1) Väikese C sisaldusega (kuni 0,25% C) terased. Nad ei sobi termiliseks töötlemiseks martensiidi saamiseks, tugevdamine toimub külmtöötlemise kaudu. Mikrostruktuur koosneb ferriidist ja perliidist. Suhteliselt pehmed, plastilised, kergesti korrodeeruvad, odavad. Peale C sisaldavad tavaliselt ka kuni 1% Mn. Tugevdamiseks lisatakse vahel Si, V, Mo (sajandikud kuni kümnendikud %). Kõige enamkasutatavamad terased, kuna kõige odavamad. Tüüpilised kasutusalad: autokered, profiilterased (torud, vardad, talad, nurkrauad), keevitatavad konstruktsioonid. 2) Keskmise C sisaldusega (0,25 0,6% C) terased. Neid saab termiliselt töödelda martensiidiks, kasutatakse peamiselt tempereeritud martensiidi kujul. Seetõttu tugevamad, aga ikkagi hea plastilisusega. Tugevdamiseks ja korrosiooni vähendamiseks lisatakse Cr, Ni, Mo. Valmistatakse näit raudteerelsse. 3) Suure C sisaldusega (0,6 1,4% C) terased. Kõige tugevamad, kõvemad ja ka veel küllalt plastilised
1) Väikese C sisaldusega (kuni 0,25% C) terased. Nad ei sobi termiliseks töötlemiseks martensiidi saamiseks, tugevdamine toimub külmtöötlemise kaudu. Mikrostruktuur koosneb ferriidist ja perliidist. Suhteliselt pehmed, plastilised, kergesti korrodeeruvad, odavad. Peale C sisaldavad tavaliselt ka kuni 1% Mn. Tugevdamiseks lisatakse vahel Si, V, Mo (sajandikud kuni kümnendikud %). Kõige enamkasutatavamad terased, kuna kõige odavamad. Tüüpilised kasutusalad: autokered, profiilterased (torud, vardad, talad, nurkrauad), keevitatavad konstruktsioonid. 2) Keskmise C sisaldusega (0,25 0,6% C) terased Neid saab termiliselt töödelda martensiidiks, kasutatakse peamiselt tempereeritud martensiidi kujul. Seetõttu tugevamad, aga ikkagi hea plastilisusega. Tugevdamiseks ja korrosiooni vähendamiseks lisatakse Cr, Ni, Mo. Valmistatakse näit raudteerelsse. 3) Suure C sisaldusega (0,6 1,4% C) terased Kõige tugevamad, kõvemad ja ka veel küllalt plastilised
1) Väikese C sisaldusega (kuni 0,25% C) terased. Nad ei sobi termiliseks töötlemiseks martensiidi saamiseks, tugevdamine toimub külmtöötlemise kaudu. Mikrostruktuur koosneb ferriidist ja perliidist. Suhteliselt pehmed, plastilised, kergesti korrodeeruvad, odavad. Peale C sisaldavad tavaliselt ka kuni 1% Mn. Tugevdamiseks lisatakse vahel Si, V, Mo (sajandikud kuni kümnendikud %). Kõige enamkasutatavamad terased, kuna kõige odavamad. Tüüpilised kasutusalad: autokered, profiilterased (torud, vardad, talad, nurkrauad), keevitatavad konstruktsioonid. 2) Keskmise C sisaldusega (0,25 0,6% C) terased Neid saab termiliselt töödelda martensiidiks, kasutatakse peamiselt tempereeritud martensiidi kujul. Seetõttu tugevamad, aga ikkagi hea plastilisusega. Tugevdamiseks ja korrosiooni vähendamiseks lisatakse Cr, Ni, Mo. Valmistatakse näit raudteerelsse. 3) Suure C sisaldusega (0,6 1,4% C) terased Kõige tugevamad, kõvemad ja ka veel küllalt plastilised
/Overhead electrical lines exceeding AC 45 kV/ – Eesti versioon etteval- mistatud ja kuulub peatselt kinnitamisele Eesti Standardikeskuse käskkir- jaga. Hõlmab õhuliinide ja tema komponentide (juhtmed ja piksekaitsetrossid, mastid, vundamendid, ühendused) projekteerimist ja ehitust, samuti nõudeid liini elementidele (isolaatorid, tarvikud, poldid, tõmmitsad jms) ja materjalidele (juhtmed, profiilterased, puit, betoon jms). • EN 50341-3: Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 45 kV (Overhead electrical lines exceeding AC 45 kV) – Siseriiklikud erinõuded (SEN). • EN 50423-1: Elektriõhuliinid vahelduvpingega 1 kV kuni 45 kV (Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV up to and including AC 45 kV). • EVS-HD 637 S1:2002: Tugevvoolupaigaldised vahelduvpingele üle 1 kV /Power Installations Exceeding 1 kV a.c./.
annaabi.ee 
