ning paljud süütud inimesed võivad sinu tõttu viga või siis halvemal juhul surma saada. 3. Elektrik – Askeldades suurte pingetega ning samal ajal midagi muud teha on ülimalt ohtlik. Võid saada surmava elektrilöögi. VII ülesanne Hajuv tähelepanu – Kui sa oled parajasti tegemas koolitükki ning samal ajal vaatad ka televiisorit, siis unustad sa mida sa just õppisid, sest sa keskendusid rohkem televiisori vaatamisele. Professorlik hajameelsus – Sõber ütleb sulle, et tal on kahe päeva pärast sünnipäev samal ajal kui sina mängid oma telefonis. Sa unustad sõbra sünnipäeva, sest sa olid nii pingsalt mängule keskendudnud, et ei saanud arugi mis sinu ümber toimus. VIII ülesanne Tähelepanu maht – Kui astun sipelgapessa ning sipelgad hakkavad minu peal ronima,ning ma ei suuda kõiki sipelgaid enda pealt maha ajada, sest neid on nii palju ning ilmselt mõni sipelgas jõuab ikkagi pükstevahele.
kuulis värve). 9. Tähelepanu. Psüühilise protsessi saatja. Tähelepanu - konsentreerimisvõime, teadvuse keskendumine mingile objektile, nähtusele, protsessile. Psüühilise aktiivsuse seisund. Tähelepanu keskmesse mitu asja korraga ei mahu (nt detailid muutuvad häguseks). Probleemtunused: 1) hüplev tähelepanu - ei suuda pikalt tähelepanu millelgi hoida. Konsentreerimisraskused. 2) professorlik hajameelsus - tähelepanu on hõivanud üks probleem või valdkond. Fookus - see, mis on tähelepanukeskpunktis, ülejäänu on tagaplaan ehk foon. Erutuse ja pidurduse vastastikuse induktsiooni seadus. On kaht tüüpi protsesse, kuid on üks seisund, aga nad lähevad ühest teiseks erutus <-> pidurdus. Tähelepanu jaguneb: 1) tahtmatu- orienteerumisrefleks. Ootamatu tugeva signaali või muust taustast erineva signaali poole tähelepanu pööramine (loom v inimene)
tuleb korraga keskenduda vaid ühele tegevusele. -) Erutuse ja pidurduse vastastikuse induktsiooni seadus ütleb, et üks närviraku olek tingib teist ehk erutus kutsub välja pidurdust ja pidurdus kutsub erutust meie närviprotsessid lähevad alati ühel hetkel ühest olekust teise üle. * Tähelepanu vastand seisund on hajameelsus. Hajameelsus jaguneb kaheks: 1) Kui inimene ei suuda oma tähelepanu ühel tegevusel kaua hoida, see libiseb ära; 2) Professorlik hajameelsus inimese tähelepanu on kinnistunud ühele kindlale protsessile ja seega kõik tema ümber on teisejärguline. * Tähelepanu liigitatakse mitmeti, kuid põhiliselt tahte osalemise järgi: 1) Tahtmatu tähelepanu kui ärritaja on taustast erinev, siis see kutsub tähelepanu enda poole selle aluseks on refleksid (reklaami puhul on oluline liikuvus, uudsus, erinevus jne); 2) Tahtlik tähelepanu tähelepanu liik, kus tahte protsessiga sa suunad oma tähelepanu.
annaabi.ee 
